/nginx/o/2010/08/19/419710t1h3745.jpg)
Tallinna kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna juhataja Riin Alatalu sõnul oleks siiski võidud linnaplaneerimise ametit teavitada Vilja Savisaar-Toomasti maja lammutamisest, aga mingit erilist väärtust see hoone ka endast ei kujutanud.
Muinsuskaitsja: mingi arhitektuuripärl Savisaar-Toomasti maja ei olnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle projekti järgi, mida mina nägin, ei oleks seda maja küll lammutama pidanud, aga mingi arhitektuuripärl see hoone ka ei olnud,» ütles Alatalu. «Kooskõlastamisel meie juures käis maja juurdeehitus ning olemasoleva osa lammutamist see ette ei näinud. Mõiste «miljööväärtuslik hoone» tuleneb sellest, et me tegime Nõmmel suure inventeerimise ja andsime igale hoonele väärtushinnangu. Miljööväärtuse mõiste on hästi veniv.»
Alatalu sõnul võis Olevi 24 elamu tõesti kehvas seisukorras olla, mistõttu see tuligi ehk lammuatada ja samal kujul uuesti üles ehitada. Tema sõnul on hoopis hullemad need juhtumid, kui lammutatakse maja maha ning ehitatakse selle asemele midagi hoopis muud, mida ei ole varem linnaga kokku lepitud.
Alatalu lisas, et miljööväärtusliku hoone või miljööalal asuva maja juures mingite ehituslike muudatuste tegemine tuleb igal juhul kultuuriväärtuste ametiga kooskõlastada. Kõige enam huvitab ametit, milliseid materjale kasutatakse. Akende puhul on tähtis nende kuju ning raamijaotus. Loomulikult ei tohi miljööalade hoonetele plastraamidega aknaid paigaldada.