Olete mõelnud, et trikoo võiks last vee peal hoida? Või kulutanud aega, et kõrvaklappide juhtmeid taskusse peita? Eestlased leidsid probleemidele lahendused.
Eestlaste uued leiutised paistavad silma lihtsusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul oli kapuutsiga pusa, millel nöörid ripuvad, hakkasin siis kõrvaklappe kõrva toppima ja ühtäkki käis nagu välgusähvatus – mida ma teen, teisiti saaks ju ka,» meenutas aastatagust hetke 20-aastane Saaremaa noormees Joosep Rooso.
Tema nimelt patenteeris dressipluusi, kuhu ongi sisse ehitatud juhe, mille mõlemas otsas on pistikupesad. Nendesse saab vastavalt vajadusele ühendada kõrvaklappe, mobiiltelefoni, mp3-mängijat või midagi muud vajalikku.
Pesukindel juhe
Ja mis veel – dressipluus koos juhtmete ja nende pistikupesadega on pesukindel. «Ega mul kaua aega ei läinud selle asja leiutamiseks, nii kuu aega,» rääkis Rooso.
Noormees on enda sõnul alati tehnika ja ärivaldkonna vastu huvi tundnud. Nii õpib ta praegu Estonian Business Schoolis just viimast.
Küsimusele, kuidas Rooso perekond noore leiutaja imetöösse suhtub, vastas noormees, et ema ja isa on alati tema tegemisi pooldanud. «Ema alguses ei saanud küll midagi aru, mida ma talle seletasin, aga kui aru sai, siis oli kahe käega poolt,» rääkis Rooso naerdes.
Kuigi sarnane leiutis on juba USAs ilmavalgust näinud, ei lasknud Rooso ennast sellest heidutada. «USA leiutise nõrk külg on see, et pestes peab juhtme sealt õmmeldud kanalist välja võtma,» selgitas Rooso ja lisas, et tema leiutisel jääb juhe dressipluusi sisse ja seda ei ole sealt vaja välja tirida.
Ühtegi eksemplari Roosol veel oma leiutisest valmis pole, sest see nõuab noormehe sõnul läbirääkimisi välismaa firmadega, kes selliseid juhtmeid toodavad.
«Eks ma pean nüüd uurima ja vaatama, kuidas seda turustama hakata,» rääkis Rooso, andes sellega aimu, et mõte dressipluus kunagi tootmisesse lükata on kindel. «Hinnaks vist tuleks ikka üle tuhande krooni,» arvas noor leiutaja.
Jalgratas lakke
Imelihtsast ideest leiutamiseni aga on jõudnud paljud eestlased, kes tänavu on kasuliku mudeli kategooriasse registreerinud 89 toodet. Kasulikku mudelit eristab patendist see, et ta ei pea omama nii kõrget leiutustaset.
Eestis mängib oma osa ka see, et kasulik mudel on odavam registreerida.
Tallinlane Sergey Sidorok mõtles välja konstruktsiooni, kuidas jalgratas lihtsa liigutusega lakke riputada. Jalgrattahoidja koosneb kolmest plokist, kahest konksust, viie meetri pikkusest nöörist ja kinnitusest. Plokisüsteemi abil tõstetakse jalgratas lakke ja selleks on lakke vaja puurida ainult üks auk.
Age Salmistu kavandas aga väikelapse ujuktrikoo, mis on mõeldud selle jaoks, et laps paremini vee peal püsiks. Tavatrikoost eristab seda leiutist see, et sinna on paigaldatud ujukelemendid.
89 kasuliku mudeli hulgast võib leida palju muudki – kui sünnipäevale minnes kingiideed pole, siis tulevikus ehk on võimalus osta seltskonnamänguhõnguline vahend, et pudelimängu mängida. Pöörlev ratas, kerakujuline rumm ehk kuul ja neli kodarat.
Leiutise autor Martin Lazarev selgitas, et keereldes käitub ratas güroskoobina ehk säilitab oma telje orientatsiooni. Kodaratest moodustuva noole asend pöörlemise lõppemisel näitab mängu võitjale/kaotajale.
Eesti Patendiameti patendiosakonna juhataja asetäitja Anne Erlach rääkis, et igal aastal annab patendiamet välja ligikaudu sada patenti ja registreerib nendest pisut vähem kasulikke mudeleid.
Mullu tehti näiteks 154 patenti ja 94 kasuliku mudeli registreerimise otsust. Tänavu on poole aasta jooksul lisaks mainitud 89 kasulikule mudelile antud ka 59 patenti.
Lisaks Eestile on oma leide võimalik kirja panna ka Euroopa patendiametis. Sel aastal on sealt patendi omale saanud kaheksa eestlast. Erlach ütles siinjuures, et kutsub neid inimesi osalema Euroopa «Aasta leiutaja» konkursil.
«Uskumatuid ja eriskummalisi ideid saabub vahetevahel küll, aga enamasti ei saa neid nimetada leiutisteks,» ütles Erlach, lisades, et leiutis on siiski tehnilise probleemi lahendamine uudsel viisil. «Kõigepealt kirjeldatakse probleemi, siis tehnika tasemest tuntud lähimat lahendust, selle puudusi ja siis uudset lahendust, mis need puudused kõrvaldab,» selgitas ta.
Patendiametil olevat ka nn püsikliente, kes esitavad mõne või isegi kaks taotlust aastas – tihtilugu need siiski taotlusteks jäävadki.
Maailmas juhivad leiutiste edetabelit Hiina, Jaapan, USA ja Korea.