Riik maksab Narva kiriku eest laenumakseid veel kolm aastat

Narva Aleksandri suurkirik on kõige väärtuslikum kogudusele kuuluv objekt.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kultuuriministeerium peab tasuma Narva Aleksandri kiriku renoveerimiseks võetud laenu tagasimakseteks järgneva kolme aasta jooksul ligi pool miljonit eurot, kuigi kiriku hoone saatus lahtine ja seda ähvardab sundmüük.

Sihtasutus SA Narva Aleksandri Kirik sõlmis 20. detsembril 2006 Nordea pangaga kiriku ehitustööde rahastamiseks laenulepingu, mille järgi tasub kultuuriministeerium laenu viimase makse 2017. aastal.

Siseministeeriumi pressiesindaja sõnul garanteeris laenu kultuuriministeerium, kes on ühtlasi ka üks sihtasutuse asutajatest. Riik tagas laenulepingu kohaselt laenu tagasimaksmise Nordea pangale aastatel 2006-2017.

Kokku kulutab riik aastatel 2004-2017 Narva Aleksandri kiriku ehitustööde rahastamiseks 2,3 miljonit eurot.

Allpool olevas tabelis on välja toodud riigi kulutused Aleksandri kiriku renoveerimiseks. 2004. ja 2005. aastal märgitud summad on riigipoolsed investeeringud, sealt edasi on tegemist laenumaksetega.

Aasta

Summa riigieelarves (2006-2014 vastavalt kinnitatud eelarvele, 2015-2017 planeeritavad summad)

2004

127 823

2005

127 823

2006

127 823

2007

127 823

2008

639 116

2009

127 823

2010

127 823

2011

117 924

2012

115 379

2013

106 303

2014

104 873

2015

102 481

2016

100 520

2017

282 013

KOKKU

2 335 549

Siseminister Hanno Pevkur on lubanud vajadusel riigi sekkumist Narva Aleksandri kiriku võlaküsimusse, et vältida Eesti riigi jaoks märgilise tähendusega ehitise sundmüüki.

Pevkur ütles selle nädala kolmapäeval riigikogu infotunnis, et tema hinnangul peaks Eesti Evangeelne Luterlik Kirik võtma selge vastutuse ja aitama Narva Aleksandri kogudust. Siseministri sõnul peaks kirikuvalitsus selgelt sekkuma, kuna ka kirikuvalitsusel endal on võlgade kujunemises oma osa.

«Kirikuvalitsus on andnud nõusoleku hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks Narva Aleksandri koguduse ja kiriku varahalduse vahel. Põhjust, kus kirikuvalitsus peaks sekkuma selle vaidluse lahendamisse, on rohkem kui küll. Ma ei näe mingit põhjust selleks, et praeguses etapis peaks otseselt selle vaidluse üheks osapooleks valitsus saama,» rääkis Pevkur.

Siseministri sõnul andis kirikuvalitsuse esindaja esmaspäeval riigikogus toimunud kohtumisel selge signaali, et kogudusel on olemas vahendid, et võlga kustutama asuda ja et lähtekoht kompromissi sõlmimiseks on kindlasti olemas.

«Sealt edasi saab vaadata, kuidas võlausaldajatega kokkuleppele jõutakse – kas alles jääv võlg ajatatakse või leitakse mingisugune muu lahendus. Aga igal juhul ma näen seda, et juhtpositsiooni selle küsimuse lahendamisel hoiab kirikuvalitasus. Aga nagu ma ütlesin, mina olen kindlasti valmis osalema selle vaidluse lahendamisel selleks, et kirik jääks avalikku kasutusse,» ütles Pevkur.

Kui peaks tekkima olukord, kus kirik ja võlausaldaja ei saa omavahel absoluutselt kokkuleppele ja kiriku edasine saatus satub löögi alla, võiks Pevkuri hinnangul tegeleda kirikuhoone opereerimisega tegeleda SA Narva Muuseum koostöös näiteks Jõhvi Kontserdimajaga.

«Aga need on kõik väga esialgsed spekulatsioonid. Ma pigem jätkuvalt eelistan seda, et kogudus ja võlausaldajad lepivad kokku. Kui on vaja riigilt natuke niiöelda juures istumist, siis nii kultuuri- kui ka siseministeerium on valmis seda tegema,» rääkis Pevkur.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles