Kommentaar: üksinduse õppetunnid

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marina Lohk
Marina Lohk Foto: Erakogu

Mõned aastad tagasi kirjutasin arvamusloo «uhkest üksindusest». Noortest naistest, kes teevad näo, et on üksi olles ülimalt õnnelikud, uputades oma tühjustunde töösse, jõusaalis rassimisse, pidutsemisse, lohutussuhetesse...

Sellest, kui oluline on samas üksinduseperioodi kogeda ja sellega päriselt sõbraks saada. Ning et seni, kuni üksindus veel talumatu tundub ja «valuvaigisteid» nõuab, ei ole inimene võimeline ega valmis alustama uut tervet paarisuhet.

Ent üksindusel on oma head ja vead. Jah, mitte keegi ei peaks taluma kehva suhet vaid seetõttu, et mitte jääda üksi. Ja mitte kunagi pole pikaajalise suhte purunedes mõistlik otsemaid uude koosellu tormata. Eneseanalüüsi ja üksinda elu nautima õppimise aega on vaja kõigil – seda usun ma ikka. Kuid mida pikemaks see periood venib, seda raskemaks võivad kujuneda uue paaristantsu esimesed sammud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles