Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/08/29/726438t1h490f.jpg)
Politsei ei suutnud riigikohtus tõestada, et autojuht ületas kiirust, kuna kiirusemõõtmise käik jäi salvestamata. Riigikohus tühistas trahvi.
Põhja prefektuuri tänavu aprilli otsusega karistati Reinot selle eest, et ta juhtis autot Tallinnas Männiku teel Värava ja Karusmarja tänava vahel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 kilomeetrit tunnis, kiirusega 74 kilomeetrit tunnis. Selle eest karistati teda 120 euro suuruse trahviga.
Harju maakohtule esitatud kaebuses taotles vandeadvokaat Indrek Sirk kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, kuna politseinik polnud kiirusemõõtmise käiku salvestanud. Seetõttu polnud võimalik mõõtmise tulemuste usaldusväärsust kontrollida, leidis Sirk. Maakohus jättis siiski politsei karistusotsuse jõusse.
Riigikohus leidis aga, et maakohus tugines vaid kiirust mõõtnud politseiametniku ütlustele ja protokollile. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole need tõendid piisavad. Kui kohtuvälise menetleja ametnik toimetab liiklusjärelevalvet üksinda, siis peab ta koguma täiendavaid objektiivseid tõendeid (nt salvestama liiklusjärelevalve toimingu), et tagada nii toimingu tegemise asjaolude kui ka selle tulemuste usaldusväärsuse kontroll.
Riigikohus tühistas maakohtu otsuse.