Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhtide osakonna juhataja Üllar Salumäe nendib, et viimasel ajal on tõepoolest kasvanud militaarlendude intensiivsus meie õhuruumis, kuid lisab, et tihe koostöö õhuväega aitab ohtlikke olukordi vältida.
Õhuväe ja lennujuhtide tihe koostöö aitab vältida ohtlikke olukordi Eesti õhuruumis
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
15. detsember 2014, 18:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on üha enam teateid võõras õhuruumis tiirutavatest Vene sõjalennukitest, mis tegelikult seda teha ei tohiks. Näiteks ei ole esitatud lennuplaani või on lennuki transponder välja lülitatud. Ka möödunud nädala reedel oli Taanist Poola teel olnud SASi lennuk äärmiselt lähedal kohutavale tragöödiale, kui oleks peaaegu kokku põrganud seal lubamatult ringi tiirutanud Vene luurelennukiga.
Ohtlikke olukordi pole olnud
Lennuliiklusteeninduse lennujuhtide osakonna juhataja Üllar Salumäe ütles Postimehele, et kujunenud olukord on kohati keerulisem, kohati aga lihtsam. «Päris nähtamatuid lennukeid meie õhuruumis ja vastutusalas ei esine,» sõnas ta.
Salumäe kinnitusel ei ole militaarlennundus neutraalvete kohal lennujuhtide jaoks iseenesest midagi uut või enneolematut. «Sellised lennud Eesti territooriaalvete vahetus läheduses ja meie lennujuhtide vastutusalas toimunud kogu aeg. Viimasel ajal on lihtsalt märkimisväärselt kasvanud nende lendude intensiivsus ja sellega koos lennujuhtide töökoormus,» selgitas ta.
Viimasel ajal on tema sõnul koostatud palju raporteid, mis puudutavad peamiselt Vene Föderatsiooni militaarlendude mittevastavust kehtivate reeglitega. «Reaalselt ohtlikke olukordi tsviil- ja militaarõhusõidukite vahel ei ole viimasel ajal toimunud.»
Tihe koostöö õhuväega
Ohtlike olukordade vältimiseks teeb lennuliiklusteenindus väga tihedat koostööd õhuväega. Salumäe sõnul on infovahetus mõlemapoolne ning vastavad protseduurid on kokku lepitud nende vahelises koostöölepingus. «Lisaks õhuväega toimuvale infovahetusele teeme loomulikult koostööd ka naaber-lennujuhtimiskeskustega,» sõnas ta.
Kuidas aga see koostöö reaalses ohuolukorras välja näeb? «Õhuvägi teavitab meid õhusõidukitest, mis ei vasta kehtestatud reeglitele, näiteks ei kasuta transponderit, ei ole esitanud lennuplaani vms. Samuti on meil kasutada õhuväe primaar-radari info, et näeksime transponderita õhusõidukite asukohta ja nii edasi. Tsiviil-õhusõidukite piloote me nendest lendudest üldjuhul ei teavita, tsiviil-õhusõidukid hoitakse sellistest lendudest ohutus kauguses ja see ongi lennujuhtide igapäevase töö osa,» selgitas Salumäe.