Riigikogu võttis täna vastu kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimisest ajendatud karistusseadustiku muudatused, millega muu hulgas muutub vägivaldne ebaseaduslik piiriületus riigivastaseks kuriteoks.
Riigikogu muutis Kohvri juhtumi tõttu karistusseadustikku
16. detsember 2014, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on surve Eesti välispiirile üha tugevnenud ja registreeritud kuritegude arv riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest kasvanud. Seetõttu muutub välismaalaste ebaseaduslik piiriületus uuest aastast kriminaalkorras karistatavaks kui riigivastane kuritegu, kui sellega kaasneb vägivald või sellega ähvardamine, teiselt inimeselt vabaduse võtmine või kui piiri ebaseadusliku ületamise hõlbustamiseks hävitatakse või rikutakse vara.
«Näiteks oleks edaspidi tegemist kuriteoga juhul, kui ebaseadusliku piiriületusega vigastatakse piirivalvekoera, lõhutakse piirivalvekaamera või mõni piiriehitis. Ebaseaduslik piiriületus on edaspidi kriminaalkorras karistatav ka siis, kui eesmärk on mõne muu riigivastase kuriteo toimepanemine Eestis,» on ta riigikogus muudatustest rääkides öelnud.
Kuritahtliku sisenemise eest Eesti vabariiki saab muudatuse järgi karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Raskendatavatel asjaoludel, näiteks kui piiriületajal on kaasas relv või kellegi elu on sattunud ohtu, näevad muudatused ette kolme- kuni 10-aastase vangistuse.
Samuti võimaldavad muudatused kasutada Eesti riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise kohta tõendite kogumiseks jälitustoiminguid, kui teo on toime pannud grupp. «Piiri turvalisuse tagamiseks on tarvilik, et menetlejad saaksid operatiivselt tegutseda ning vajaduse korral kasutada ka varjatud jälgimisvahendeid,» selgitas Anvelt.
Lisaks täiendas riigikogu seadusega kaht kuriteokoosseisu, mis näevad ette vastutuse tähtsa isikliku dokumendi hävitamise, rikkumise, varguse ja peitmise ning võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja kasutada andmise eest. Need muudatused tulenevad inimkaubandusvastasest Euroopa Nõukogu konventsioonist, mille kohaselt peab võltsitud dokumendi hankimine ja teise inimese tähtsa isikliku dokumendi kinnipidamine olema karistatav.