Härjapea jõgi saab linnaruumis tähistuse

Endine Härjapea jõgi Jõe tänaval. Pilt on trükitud umbes aastal 1904.

FOTO: Toomas Huik

Kunagi mööda Tallinna voolanud Härjapea jõgi saab kaartidega teabetahvlid Lastekodu ja Masina tänava ristmiku juurde, Kaitseväe Peastaabi pääsla juurde, Filtri teega külgnevale vanale raudteevallile, Liivalaia tänava äärde, Kannikese poe juurde ning Jõe tänavale, kokku kuuele asukohale.

 Juhkentali tn 11 hoone seinale tuleb kinnistu omaniku nõusolekul kavandada suurem, kaardiga klaastahvel. Väiksemad teabetahvlid tuleb kavandada Poolamäe juurde, Maakri tänavale ja Narva kohviku juurde, kokku kolmele asukohale. Tahvlite ideelahenduse leidmiseks tuleb pakkujate erinevate variante vahel valida kõige sobilikum lahendus.

Koostöös Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga uuendatakse Tiigiveski pargis asuva teabetahvli teavet ning paigaldatakse uus teabetahvel Kivisilla ja Tartu mnt ristmikule. Maakri tänaval võiks jõe asukoha markeerida tänavakividega või muul moel. Jõe asukoha tähistamist Sossi mäel, ajaloolise kitsarööpalise raudteetrassi juures ja sadamaalal saab planeerida kavandatavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide raames.

Ühtlasi selgitatakse välja Filtri tee ja Masina tn vahelise kvartaliosa detailplaneeringu alale kergliiklustee rajamise võimalused. Kergliiklustee rajamisest huvitatud Juhkentali Selts peab reaalseks, et aladel, kus jõgi oli enne sõda avatud on võimalik tee katkematult välja ehitada. Kergliiklustee peaks ühendama erinevaid puhke- ja rekreatsioonialasid ja jalgradasid.

Härjapea jõel on olnud Tallinna linna jaoks kultuurilooliselt praktiliselt sama oluline tähendus kui merel, mille kaudu toimus kaubandus. Härjapea jõgi on ajalooliselt olnud Tallinna veerikkaim jõgi, mis algas Ülemiste järvest ja mille ääres tegutsesid tänu soodsale languse ja veevoolu hulga suhtele mitmed vesiveskid. Veskite juurde tekkinud tootmisüksustest said hilisemal ajal oma tegevuseks aluse nii mõnedki suuremad tööstuskompleksid nagu näiteks Tallinna paberivabrik. Samuti said Tallinna ümbritsenud kaitseotstarbelised vallikraavid just sellest jõest suurema osa oma veest.

Tagasi üles