Järgmisest aastast muutuva karistusseadustiku järgi ei ole väikeses koguses narkootiliste ainete üle piiri viimine enam kriminaalkuritegu.
Väikese uimastikogusega piiriületus pole uuest aastast enam kuritegu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kehtiva seaduse järgi on väikese koguse narkootilise aine riigisisene käitlemine väärtegu. Kui inimese valduses on väikeses koguses narkootilist ainet, loetakse seda riigisiseselt kuriteoks üksnes siis, kui valdaja eesmärk on narkootikum edasi anda.
Karistusseadustiku järgi loetakse suureks selline uimastikogus, mis põhjustab joovet kümnele või enamale inimesele.
«Ühiskonnas, kus isikute liikumine üle piiri on võrdlemisi lihtne, ei ole põhjust väikese koguse juures ette näha kriminaalvastutust, juhul kui isikul ei ole edasiandmise eesmärki,» ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri teisipäeval ajakirjanikele.
Siitam-Nyiri sõnul selgus juhtumianalüüsist, et väga paljud piiril väikeste narkokogustega tabatud isikud on olnud välismaalased. «Nad tulid üle piiri ja neil oli taskus näiteks kanepit. Tegemist oli reeglina varem karistamata isikutega. See ei olnud narkokaubandus klassikalises mõttes, vaid see narkootiline aine oli neil kaasas oma tarbeks. Sellisel juhul, kui ei ole tuvastatud edasiandmise eesmärki, on edaspidi tegemist väärteoga,» märkis Siitam-Nyiri.
Dekriminaliseerimisel on ka erand: et vältida olukorda, kus hakataksegi narkootikume väikeses koguses üle piiri tooma, kuna kuriteovastutust ei järgne, on ette nähtud karistus süstemaatilise rikkumise eest.
«Kui isik väikse ajavahemiku jooksul tuleb juba kolmandat korda väikeses koguses narkootilise ainega üle piiri, siis seda saab menetleda juba kuriteona,» selgitas Siitam-Nyiri.
Ravimite ebaseaduslik üle piiri toimetamine on edaspidi kuriteona karistatav üksnes siis, kui neid plaanitakse edasi anda.