Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/12/18/3620365t1h2797.jpg)
Tartu kunstnike aasta üks olulisimaid sündmusi kujuneb nende läti kolleegi juhtimisel. Nimelt on Tartu kunstnike liit kutsunud aastalõpunäitust kujundama Läti kunstiakadeemia maaliosakonna juhataja Andris Vītoliņši.
Seni on aastalõpunäituse kureerijate ja kujundajate hulgas olnud küll mujalt Eestist kunstnikke, kuid mitte lõunanaabreid. Läti kunstnik ja maaliprofessor ise ei pane seda sugugi imeks, sest tema suhetel Tartu ja kogu Eestiga on taga pikem lugu.
Lühidalt kõneldes – pikalt ei saanud, sest samal ajal tuli toimetada mitmes tehnikas tasapinnalise kunsti seinale kinnitamise ja skulptuuride paigaldamisega –, kõigepealt tegi Vītoliņš oma näituse aastal 2005 Y-galeriis.
Koostöö Indrek Grigoriga
Mõni aasta hiljem tuli lõunanaabritest kunstnike ühisnäitus meie linna kunstimajas, kus ta tutvus Tartu kunstnike liidu galeristi Indrek Grigoriga. Ja juhtus nii, et tartlasest galerist kureeris riialasest kunstniku näituse sel suvel Riias ja Tallinnas.
«Et me juba olime koostööd teinud, tegi ta mulle ettepaneku kureerida nüüd aastalõpunäitust,» ütles Vītoliņš. «Tema idee seisneb selles, et ma olen inimene väljastpoolt ja seega erineb minu pilk näitusele toodud loomingust valiku tegemisel täiesti nende omast, kes kohapeal elavad.»
Kui siinsete kunstnike värske looming oli pakendist lahti harutatud ning teosed seinte äärde ja keskpõrandale laiali tõstetud, oli läti kujundajal võimalik nähtu kohta esmast arvamust avaldada.
«Tartu kunstikeskkond on olnud läbi ajaloo tugev,» ütles ta. «Tartu on üks neid haruldasi Baltimaade linnu, mis ei ole pealinn, kuid milles on ometigi vägev kunstielu. Tartu kunstis on ikka olnud oma suundumusi ja need on isegi mujale mõju avaldanud. Lätis on Riia ainus tugev kunstilinn, Eestis võib Tartu aga konkureerida Tallinnaga.»
Küllaltki palju kunstiliselt säravat loomingut on tema arvates näha ka aastalõpunäitusele toodud tööde hulgas. «On selliseidki töid, mida võiks viia mujale maailma, rahvusvaheliselt tähtsatele näitustele,» sõnas Vītoliņš.
Kujundajale hakkas silma muu hulgas selliseid maale, mis oma laadilt meenutavad riialastest kunstnike käekirja. Seda põhjendas ta asjaoluga, et mõned tartlased on õppinud mõne kuu või kauemgi Riias.
Tartu ja Riia suunal
Galerist Indrek Grigor ütles Andris Vītoliņšist kõneldes, et lätlasest professoril on ka tihedad sidemed Tartu kõrgema kunstikooliga. Ta on oma üliõpilaste loomingut Nooruse galeriis kord juba näidanud ja tuleb nendega taas samasse Riia tänava näitusekohta taas veebruaris.
Grigori hinnangul on märgata elavnemist Tartu-Riia suunal. Tänavustele kaht linna ühendavatele näitustele ja septembris-oktoobris Riias toimunud Artishoki biennaalile (üks kuraatoreid Indrek Grigor) tuleb lisa uuel aastal: veebruaris viib oma teoseid Läti pealinna kunstimuuseumisse näituseks Jass Kaselaan.
Aastalõpunäituse avamiseks täna õhtupoolikul valmib trükikojas artiklikogumik «Tartu kunsti aabits», mis püüab Tartu-keskse pilgu läbi kirjeldada Eesti kunstiajalugu. Koostajad-toimetajad on noor kunstiajaloolane Triin Tulgiste ja Tartu kunstnike liidu esimees Markus Toompere.
Kogumiku on kujundanud Madis Katz. Toompere tõstis kujundusest kõneldes esile eriti kaant, mis on nii eriline, et seda tuli trükkida köitest eraldi Lätis.
Aastalõpunäitusele mineja peab aga muu hulgas valdama läti keelt. Nimelt on seda oma suures teoses kasutanud Enn Tegova. Professor Andris Vītoliņši kommentaari järgi on tekst grammatiliselt õige, kuid sõnavara poolest arhailine.
Täna kunstimajas
* Täna kell 17 avatakse Tartu kunstimajas (Vanemuise 26) Tartu kunstnike aastalõpunäitus. O Väljapaneku kujundab Läti kunstiakadeemia maaliosakonna juhataja ja õppejõud Andris Vītoliņš.
* Avamisel antakse üle Ado Vabbe nimeline stipendium.
* Esitletakse äsja trükikojast saabunud «Tartu kunsti aabitsat».