Teine aju meie kõhus

Arko Olesk
, TLÜ/Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis/Scanpix

Selle aasta jõululauas tasub teha kingitus oma ustavatele sõpradele, kes kõige muu  kõrval leevendavad stressi, hoiavad ära kroonilisi haigusi ja kannavad ka muidu hoolt teie tervise eest. Vastasel korral võivad nad anda oma panuse toitumishäiretesse, alkoholismi, teistesse vaimutõbedesse. Neid on sada triljonit ja nad elavad teie soolestikus.

Kui vanarahvas hakkas kõnelema kõhu kaudu käivast armastusest, ei taibanud nad ilmselt isegi, kui fundamentaalset mehhanismi nad on selle metafooriga tabanud. Alles viimastel aastatel on teadus hakanud jälile saama, kui olulist rolli mängib kõhuelustik meie tervises. Seejuures ei piirdu triljonite soolestikubakterite panus mitte ainult vahetult seedimisega, vaid järjest enam selgub nende mõju teistele elutähtsatele inimorganismi funktsioonidele: immuunsüsteemile, isegi käitumisele.

Kuigi armastuse kõhu kaudu käimise molekulaarbioloogiliste mehhanismideni pole teadlased veel jõudnud ja see jääb endiselt kauniks kujundiks, on viimased uuringud viinud vähemalt osaliselt kõhu tasandile mitmed probleemid, mille põhjused arvati seni olevat suuresti ajus: depressioon, ärevushäire, toitumishäired.

«Taipamine, kui tähtis on soolestiku mikroelustik nii tervise kui ka tõbede juures, on biomeditsiinilistes uuringutes olnud üks viimase viie aasta põnevamaid valdkondi,» kirjutavad Iirimaa Corki ülikooli teadlased John Cryan ja Timothy Dinan peatselt ilmuvas ülevaateartiklis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles