Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimused:
1. Selle taime kõik osad on mürgised. Kõige tapvamad on juured ja seemned. Umbes 600 aastat eKr oli taim sõdades kasutusel keemiarelvana: peenestatud juurepuruga mürgitati vaenlase joogivett. Praegu leiab juurepuru kasutamist nuusktubaka koostises. Soomlased kutsuvad taime jõuluroosiks. Mis taim?
2. Igal maal on jõulukombed erinevad. Mille sees jagatakse jõulukingitusi Itaalias?
3. Poolas seotakse jõuluõhtut gwiazdka’ga ja sageli nimetatakse tervet jõuluõhtut nii. Gwiazdka on ka oluliseks märguandeks, et jõulusöömaaeg võib alata. Mis on gwiazdka?
4. Hollandis on kombeks enne Püha Nikolause päeva panna midagi kingadesse, mille eest Saint Nicholas kingad maiustuste ja kingitustega täidab. Mida pannakse kingadesse?
5. Mis aastal kinnitati jõululaupäev Eesti Vabariigis riigipühaks?
------------------------
Vastused:
1. Lumeroos ehk seatubakas (Helleborus).
2. Purgis ehk nn saatuseurnis.
3. Petlemma täht. Kui see paistma hakkab, läheb söömiseks lahti.
4. Heina ja suhkrut.
5. 2005. aastal.