Jõks: kuidas hinnata apteegipiirangut toetanud saadikute tegevust?

Allar Jõks.

FOTO: Peeter Langovits

Juba suve hakul apteekide ajutise asutamispiirangu põhiseadusvastasusele tähelepanu juhtinud vandeadvokaat Allar Jõks küsis riigikohtu eilset otsust kommenteerides, kuidas hinnata eetilisest vaatenurgast nende riigikogu liikmete tegevust, kes hääletasid toona teadlikult riigikohtu otsust eirava lahenduse poolt.

Jõks kirjutas suhtlusvõrgustikus Facebook, et otsis riigikohtu eilse otsuse valguses riigikogu liikme hea tava tekstist, kuidas hinnata, kui saadik hääletab teadlikult seaduse poolt, mis on ilmselges vastuolus riigikohtu otsusega. Tava näeb muu hulgas ette, et riigikogu liige peab hoiduma kahjustamast Eesti ja riigikogu mainet.

Muudatusi juba varem apteegituru liberaliseerimist pooldava Ülikooli Apteegi palvel analüüsinud Jõks meenutas, et saatis seitse kuud tagasi ehk enne ajutise piirangu kehtestamist riigikogule analüüsi, kus juhtis tähelepanu ravimiseaduse eelnõu vastuolule riigikohtu otsusega ning palus muudatusi mitte heaks kiita. «Nagu seinaga oleks suhelnud. Eile tunnistas riigikohus need põhiseadusvastaseks ja kehtetuks,» märkis ta.

Ta viitas ka riigikohtu otsusele esitatud eriarvamusele, kus riigikohtunikud Tõnu Anton ja Indrek Koolmeister ei nõustunud, et vaidlustatud asutamispiirangute eesmärk oli tagada apteegiteenuse kättesaadavus vähese nõudlusega piirkondades. Jõksi sõnul nimetasid nad asja õige nimega ja kirjutasid: «Pigem on ettevõtlusvabaduse piirangute tegelikuks eesmärgiks apteegiteenuse turu kinnistamine, mis pole vaadeldav legitiimse eesmärgina turusuhetele rajaneval ravimiturul.»

Jõksi sõnul järeldub sellest, et riigikogu enamus on teadlikult teinud valiku, mis on seadusevastane. «Siit küsimus, kelle huvides ja miks? Neid küsimusi peaks avalikkus pidevalt riigikogu liikmetele esitama. Et tulevikus ei tekiks kiusatus põhiseadusest üle rullida. Ja õigusasjatundjatel põhiseadusevastaseid lahendusi jaatada,» ütles ta.

Riigikohtu üldkogu rahuldas eile õiguskantsleri taotluse ning tunnistas suve hakul apteekide asutamisele seatud aastase piirangu põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Üldkogu hinnangul kohtleb apteekide asutamispiirang ettevõtjaid ebavõrdselt, takistab uute apteekide loomist ja annab eelise neile, kes asutasid apteegid enne asutamispiirangute jõustumist.

Ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riive on riigikohtu sõnul väga intensiivne ja seadusandja on valinud eesmärgi saavutamiseks ebaproportsionaalse vahendi. Selleks et tagada apteegiteenuse kättesaadavus maal, on üldkogu arvates võimalik leida abinõusid, mis riivaksid turule tulla soovijate ettevõtlusvabadust vähem ja tagaksid turuosaliste võrdsema kohtlemise.

Otsuse tulemusel pole apteekide asutamine asukohast või teiste apteekide olemasolust lähtuvalt enam piiratud, mis tähendab, et igaüks, kes soovib apteeki asutada, võib esitada ravimiametile taotluse.

Riigikohus märkis samas, et kuna apteekide tegevusloa väljastamine võtab praktikas aega, on seadusandjal võimalik kiiresti kehtestada põhiseaduspärane regulatsioon, misjärel saaks juba esitatud taotluste alusel tegevusload välja anda muudetud seaduse järgi. Apteegi tegevusloa menetlemise üldtähtaeg on 60 päeva.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE) ütles eile Postimehele, et uue regulatsiooni kehtestamine on maa-apteekide säilimiseks ainuvõimalik tee ja vastavad seadusemuudatused tuleb riigikogul vastu võtta soovitavalt jaanuari jooksul. Komisjoni algatatud ja eelmisel nädalal esimese lugemise läbinud eelnõu näeb apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ette lahenduse, kus edukamate linnaapteekide omanikud peaksid hakkama apteeke pidama ka maal.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles