Saks: sotsid vajavad etteotsa tarka juhti

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katrin Saks eelistab sotsiaaldemokraatide liidritülis Sven Mikserit erakonna praegusele juhile Jüri Pihlile.
Katrin Saks eelistab sotsiaaldemokraatide liidritülis Sven Mikserit erakonna praegusele juhile Jüri Pihlile. Foto: Peeter Langovits

Protesti märgiks kultuuripealinna nõukogust tagasi astunud sotside aseesimees Katrin Saks tõi oma sammuga teravalt välja ka sisevõitluse erakonnas. Tallinna volikogu aseesimehe kohalt ta ise ei lahku ja ootab Sven Mikseri valimist sotside etteotsa.


Praegu pole ehk isegi mõtet rääkida probleemidest kultuuripealinnas, vaid lahkumise põhjused on mujal?

Kultuuripealinn on, jah, lihtsalt üks näide juhtimisstiilist, mida mul on väga raske aktsepteerida. Minu samm oli sulaselge protest selle vastu, kuidas seal asju aetakse ja milline on sisemine õhkkond.
Otsuseid tehakse üle hingega asja kallal olevate töötajate peade ja nõukogu on kummitempli rollis, kus tagantjärele tehakse teatavaks, et näiteks sümboolikat või logo muudetakse.

Kas on olnud hetki, kus linnapea Edgar Savisaar astub lihtsalt uksest sisse ja nõuab n-ö oma?

Jah, on küll. Ja kui sihtasutuse inimesi sunnitakse ähvarduste teel laiali saatma partei kontorist tulnud pressiteateid, siis on väga silmakirjalik väita, et seal on kõik hästi.
Kui te nüüd nõukogust lahkute, siis ei saa ju sotsid enam ammugi midagi muuta!

Nõukogu on algusest peale nii komplekteeritud, et jõudude vahekord on selgelt Keskerakonna poole kaldu. Mul on kahju, et Savisaares ei olnud nii palju riigimeest, et tajuda – kui ta suudab selle ära teha, kiskumata kõike oma valimisvankri ette, on see riiklikult võimas asi.

Sotsid on pealinnas ebaõnnestunud? Teid ei kuulata?

Kahjuks mitte. Samas ei saa öelda, et aeg on täitsa luhta läinud. Ilma meieta oleks lasteaedade raha olnud oluliselt väiksem ning see on tubli saavutus, et nüüd on volikogudes kõikides komisjonides mittetulundusühingute esindajad.

Oleme suutnud tuua pealinna võimu juurde arutelukultuuri, mis seni puudus, aga me läksime koalitsiooni teiste lootuste ja lubadustega. Lubasime ausat, läbipaistvat valitsemist, lubasime, et depolitiseerime linnavalitsuse, aga kui ma endale ausalt peeglis otsa vaatan, siis ei ole oluliselt midagi paremaks läinud.

Kuidas Jüri Pihl üldse käitub Edgar Savisaare kõrval? Vaidleb ta? Paistab silma?

Ma arvan, et me tegime suure vea leppides olukorraga, kus ühe erakonna esimees töötab teise alluvuses. Kui mõtleme, et lähenemas on valimised, on seis ju täitsa skisof­reeniline. Aga ta võiks rohkem seista meie seisukohtade eest.


Mis koalitsioonist saab?

Elame-näeme. See on Tallinna piirkonna otsustada, kas Katrin Saks on erakonna huve piisavalt esindanud ja samuti saavad nad otsustada koalitsiooni kuulumise või mittekuulumise.

Pinged erakonnas hakkasid kuhjuma kevadel, kui ei oldud rahul erakonna esimehe tegevusega.
Pihl tajus seda, kutsus kokku üldkogu, sest tundis, et tema selja taga pole tuge. Väga raske on vastu minna valimistele, kui esimeest ei toeta aseesimehed ja riigikogu fraktsiooni liikmed.

Juhi valimised tulevad kindlasti teha. Mina toetan Sven Mikserit või siis peab vähemalt Pihl uuendama oma mandaati. Kui see juhtub, siis tuleb selle tulemusega leppida.

Olete nüüd nii põhimõttekindel, et astute volikogu aseesimehe kohalt tagasi?

Võtame sammu korraga. Mina arvan, et mul ei ole praegu põhjust tagasi astuda, sest olen püüdnud erakonna huve esindada. Otsus sõltub minu kolleegidest. Kui neile tundub, et olen midagi valesti teinud, on otsus nende langetada. Tean, et erakonnas on sel teemal eriarvamused, aga loomulikult ei ole ma oma tegutsemises üksi.

Kui Mikserist peaks saama sotside juht, siis on ju päevselge, et Savisaar ja Mikser koos võimu jagama ei hakka.

Ei, miks?! Ma ei pea valeks otsust koalitsiooni minna. Olen inimene, kes on alati otsinud koostööd ning selles mõttes on mind ära «rikkunud» kolm aastat europarlamendis, kus pole omasid ja vaenlasi, vaid peab kogu aeg otsima ühisosa. Olen alati koostöö poolt.

Ja koostöö Keskerakonnaga pole olnud sugugi ebameeldiv, on olnud ka ilusaid momente, kus näiteks Mailis Reps on üle laua innukalt toetanud seda, mida välja pakun.
Aga peame ikkagi küsima endalt, et kas oleme suutnud teha seda, mida enesele eesmärgiks seadsime. Praegu on tegemist väärtuste konfliktiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles