Igor Taro: Ukraina kogemus ja meie õppetunnid

Igor Taro
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igor Taro
Igor Taro Foto: Silver Tamm

Eesti ei peaks Ukraina kogemusest noppima välja mitte ainult sõjalisi järeldusi, vaid püüdma kiiremas korras saavutada kogu riigis ühtlasem areng, kirjutab Igor Taro, ERRi korrespondent Kagu-Eestis. Vastasel korral võib Emajõgi muutuda piirijõeks, millest edasi algab metsik tühermaa.

Ukraina armee kujutas endast paberil veel enne sõjategevuse algust Euroopa mõistes küllalt arvestatavat jõudu. Selle kasutuses pidi olema üle 700 tanki, paarsada lennukit ja kümneid laevu. Tegelikkus oli masendav – võitlusvõime kriisi algusetapis oli null. Aastatepikkune alarahastus oli kaitseväe moraali sedavõrd alla viinud, et muutis selle sama hästi kui teovõimetuks. Ukraina uuel valitsusel võttis mitu kuud aega, enne kui vene kasakate ja «vabatahtlike» invasioonile suudeti tõmmata ette raudne eesriie. Nende kuudega kaotatud aeg maksab Ukraina riigile tänaseni kallist hinda. Krimmi poolsaar on pindalalt poole Eesti suurune territoorium, Ida-Ukrainas on okupeeritud umbes 10 000 ruutkilomeetrit. Eesti ei saaks endale nii suurte alade loovutamist ajutiseltki lubada, kuna see paneks küsimärgi alla meie riikluse püsimise.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles