Riigiprokuratuuri hinnangul soovis Eesti Panga endine president Vahur Kraft riigikogu VEB fondi uurimiskomisjonile esitatud võltsitud kirjadega õigustada oma varasemat tegevust ja puhastada oma mainet.
Prokuratuur: Kraft tahtis võltskirjadega oma mainet puhastada
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
29. detsember 2014, 18:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiprokuratuur ei tuvastanud VEB fondi uurimiskomisjonile esitatud võltsitud dokumentide koostajat ja nende päritolu ning otsustas kriminaalmenetluse 22. detsembril lõpetada.
«Kuigi menetluse käigus ei tuvastatud võltsitud kirjade koostajat, saab asjas kogutud tõendite pinnalt asuda seisukohale, et Vahur Kraft pidi olema teadlik nimetatud kirjade võltsitusest,» kirjutas riigiprokurör Piret Paukštys kriminaalmenetluse lõpetamise määruses.
Riigiprokuratuur märkis, et Eesti Panga 7. jaanuari 2013 auditi aruandest ja riigikontrolli 11. juuni 2014 aurandest tuleneb üheselt, et Venemaa äriühingul TSL Internationalil ei olnud 1995. aprillis VEB fondi sertifikaate. Seega on neis aruannetes asutud põhjendatud seisukohale, et 5. aprillist 1995 pärinev Eesti Panga kiri, mis kinnitas TSL Internationali sertifikaatide olemasolu VEB fondis, sisaldas valeandmeid.
«Kuivõrd nimetatud kirja allkirjastas Eesti Panga presidendi kohusetäitjana Vahur Kraft, pidi ta olema teadlik seal kajastatud ebaõigetest andmetest. Isegi juhul, kui Vahur Kraft allkirjastas 5. aprillil 1995 Eesti Panga kirja ilma selle sisusse süüvimata ja selles kajastatud andmete õigsust kontrollimata, sai ta nimetatud asjaoludest teadlikuks vähemalt peale Eesti Panga 7. jaanuari 2013 auditi aruande väljastamist, milles on põhjaliku analüüsi tulemusena jõutud järeldusele, et kõnesolev kiri ei sisaldanud õigeid andmeid TSL Internationali nõuete kohta VEB fondis,» seisab kriminaalasja lõpetamise määruses.
Teades, et Eesti Panga auditi käigus ei leitud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks TSL Internationalil sertifikaatide olemasolu VEB fondis, pidi Vahur Kraft vähemalt möönma, et tema poolt riigikogu uurimiskomisjonile esitatud koopiad kirjadest võivad sisaldada ebaõigeid andmeid ja olla seega võltsitud, märkis riigiprokuratuur.
Karistusseadustik näeb ette vastutuse võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega järgneb kriminaalvastutus võltsitud dokumendi kasutamise eest üksnes juhul, kui dokumendi kasutamise eesmärgiks oli omandada mingi õigus või vabaneda mingist kohustusest.
Kriminaalmenetluse käigus ei leidnud tuvastamist, et Vahur Krafti eesmärk võltsitud dokumentide riigikogu uurimiskomisjonile esitamisel oli omandada õigusi või vabaneda kohustustest.
«Menetluse käigus kogutud tõendite pinnalt saab asuda seisukohale, et Vahur Krafti eesmärgiks võltsitud kirjade esitamisel oli õigustada oma tegevust seoses ebaõigeid andmeid sisaldanud 5. aprillist 1995 pärineva Eesti Panga kirja allkirjastamisega. /…/ Vahur Krafti eesmärgiks oli oma varasema tegevuse õigustamine ja maine puhastamine, mis ei ole aga käsitatav õiguse omandamisena karistusseadustiku mõttes,» märkis riigiprokuratuur.
Kriminaalmenetluse käigus ei leidnud tuvastamist ka ühegi kohustuse olemasolu, millest Vahur Kraft soovis või saanuks vabaneda võltsitud kirjade kasutamisega.
Riigiprokuratuur märkis, et Vahur Krafti poolt ebaõigeid andmeid sisaldanud Eesti Panga kirja allkirjastamisega seonduvad võimalikud kuriteod olid aegunud 16. oktoobriks 2013 ehk ajaks, mil Vahur Kraft võltsitud dokumente kasutas. Seega ei saanud riigiprokuratuuri hinnangul olla võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiks võimalikust kriminaalvastutusest vabanemine.
Samuti ei ole Vahur Krafti vastu esitatud ühtegi nõuet, millest oleks võimalik riigikogu uurimiskomisjonile esitatud võltsitud dokumentide abil vabaneda.
Riigiprokurör Piret Paukštys märkis, et Vahur Krafti käitumises puudub seoses riigikogu uurimiskomisjonile võltsitud kirjade esitamisega kuriteokoosseis.
Kuigi menetluse käigus leidis tõendamist Vahur Krafti poolt võltsitud dokumentide kasutamine, ei olnud selle tegevuse eesmärgiks omandada õigusi või vabaneda vastutusest. Seetõttu on kriminaalvastutus karistusseadustiku järgi välistatud ja kriminaalmenetlus kuulub kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetamisele, seisab riigiprokuratuuri määruses.