Siseministeerium andis Euroopa Liidu Välispiirifondist (VPF) raha Eesti-Vene piiri valve tõhustamiseks, muuhulgas ostetakse idapiiri kordonitele mobiilseid valveseadmeid ning uuendatakse Peipsi järve seiresüsteemi.
Idapiiri valvamiseks ostetakse ligi 70 000 euro eest mobiilseid seadmeid
30. detsember 2014, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mobiilsete valveseadmete ostmine idapiiri kordonitele läheb maksma 69 848 eurot, millest VPF toetus moodustab 52 386 eurot.
Toetust saab ka projekt kaldakindlustustöödeks Narva kuiva jõesängi seiresüsteemi konstruktsiooni toestamisel, mille käigus paigaldatakse Narva Hermanni kindlusele uus kaamerasüsteem. Projekti maksumuseks on 130 000 eurot, millest VPF toetus moodustab 97 500 eurot.
Samuti uuendatakse Peipsi järve seiresüsteemi tarkvara ja riistvara. Projekti maksumuseks on 75 000 eurot, millest VPF toetus moodustab 56 250 eurot.
Välispiirifond paneb õla alla ka projektile, mis aitab lõplikult likvideerida 2013. aastal Mustajõe seiresüsteemi tabanud piksest põhjustatud kahjud. Projekti maksumus on 100 000 eurot, millest VPF toetus moodustab 75 000 eurot.
Siseminister Hanno Pevkur selgitas, et kuna Schengeni alal on kontroll sisepiiridel kaotatud, mõjutab iga riigi välispiiri julgeolek kõiki teisi riike. «Välispiirifond on Euroopa Liidu rahastamisvahend välispiiri haldamise toetamisel, mille peamine eesmärk on aidata Schengeni riikidel tagada ühtne, mõjus ja tõhus kontroll ühisel välispiiril. On äärmiselt oluline, et saame lisaks riigieelarvelistele vahenditele panustada piiri paremaks valvamiseks ka Euroopa Liidu vahendeid ja toetatud projektid tõhustavad oluliselt piiri valvamist,» lausus Pevkur.
Perioodiks 2007–2013 loodud Välispiirifondi eraldised liikmesriikide programmidele ja Euroopa Liidu tasandi meetmetele ulatusid ligi 1,9 miljardi euroni. Eesti programmi eraldis fondist ulatus veidi üle 27 miljoni euro.