Video ja fotod: Estonias esietendub pärast poolt sajandit pausi taas «Tsirkusprintsess»

Rahvusooper Estonia toob uue aasta hakul taas lavale Imre Kálmáni opereti «Tsirkusprintsess». Viimati lavastas selle  Estonias hooajal 1963/64 Georg Ots, kes laulis ühtlasi Mister X-i rolli - lavastusest, peaosatäitjast ning samanimelisest filmist sai legend.

Imre Kálmán on Franz Lehári kõrval üks tuntumaid operetiheliloojaid. Helilooja armastus ungari mustlasviiside ja Viini valsi vastu on andnud tema muusikale sügavalt isikupärase joone ning teinud kuulsaks nii «Silva» (1915), «Krahvinna Mariza» (1924) kui ka «Tsirkusprintsessi» (1926).

Lavastajaks on sakslane Thomas Mittmann, kelle sõnul on «Tsirkusprintsess» opereti nn. hõbeajastu meistriteos. «Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära,» kirjeldas lavastaja.

Opereti tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu.

Lavastuse uusversioon pole aga ka niivõrd ühe peaosalise, Mister X,  keskne kui poole sajandi eest etendunud lavalugu. «Mister X rolli laulavad Rene Soom, Rauno Elp ja Andres Köster, aga tegemist on siiski tervikuga ning lugu pole vaid ühe inimese peale üles ehitatud,» rääkis Estonia ooperijuht Mart Mikk.

Mart Mikk ennustab tükile suurt publikumenu. Miks operett aga eestlastele eriliselt meeldib? «Vaatame õue - on pime, nukker ja külm, sisimas igatsetakse aga sellist päikest ja muretut elu ning võibolla just operett pakub seda kõike.»

Tagasi üles