Professor Margit Sutropi arvates oli president Toomas Hendrik Ilvese pöördumine Eesti inimestele emotsionaalselt mõjus, ent hariduse väärtusest kõneldes ei tohiks sellele mõelda kitsalt, vaid rõhutada ka juurte ja kultuurilise pärandi tähtsust.
Margit Sutrop: Ilvese pöördumine mängis inimeste tunnetele
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
1. jaanuar 2015, 00:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõne mängis inimeste tunnetele. Emotsionaalselt mõjus. Stiililt meisterlik. Lühilausetega. Kerge jälgida. Veel kergem unustada. Sest oot, mis ta siis õieti ütles? Esimese hooga ei meenugi midagi,» märkis Sutrop.
Samas lisas ta, et pöördumisest leidis nii mõndagi arutamisväärset, näiteks ütles president, et Eesti on kaitstud siis, kui me teame, et kõik on olulised – sõltumata päritolust, soost, rahvusest.
«Olen nõus, et kõik siin elavad inimesed peavad tundma, et Eesti on nende kodu ja seda kodu hoidma. Ent Eesti riigi prioriteediks peaks siiski olema Eesti kodanike heaolu. Eesti riigi füüsilise julgeoleku tagamise kõrval on sama oluline kindlustada eesti rahvuse püsimine ja vaimne turvalisus. Kahjuks ei rääkinud president midagi sellest, kuidas tagada eesti rahva, keele ja kultuuri kestmine ja areng,» tõi Sutrop välja.
Sutropi sõnul on tore, et president väärtustab haridust, ent hariduse väärtust ei tohiks tema sõnul mõelda liiga kitsalt.
«Haridus ei peaks kasvatama vaid avatust ja teaduslik-tehnilist innovatsiooni, vaid tagama ka oma juurte ja kultuurilise pärandi tundmist. President võiks e-riigi arendamise kõrval meenutada ka seda, et haridus peab kasvatama inimeste võimet kultuuritekste luua, mõista ja tõlgendada.» Sutropi arvates on selle oskuseta raske tagada kultuuri kestlikkust ja ühiskonna sidusust.
«Hea elukeskkond ei tähenda üksnes turvalist, sallivat ja sõbralikku ühiskonda. Ei piisa ka hästi arenenud tehnoloogilisest keskkonnast. Hea elu elamiseks vajame ka hästi hoitud looduskeskkonda, arenenud tervishoidu ning omakeelset kultuurikeskkonda, kus on valmisolek pidevaks ja avatud dialoogiks teiste kultuuridega,» lisas ta.