Vaatenurga küsimus: keeleinspektsioon algatas Keskerakonna plakatite osas menetluse

Vasakul olev Olga Ivanova valimisplakat on keeleispektsiooni sõnul reeglitele vastav, sest altpoolt vaadates tõuseb esile eestikeelne sõnum. Parempoolse plakat on aga reeglite vastane, sest siis vaatab inimene plakatit teise nurga alt ja esile tõuseb venekeelne sõnum. Foto: Sander Ilvest

Keeleinspektsioon pöördus järelpärimisega Keskerakonna poole, et selgitada välja, mis põhjustel on bussipeatustes olevatel plakatitel venekeelne tekst esikohal.

Kui Postimees pöördus eelmisel nädalal, seoses suurte Keskerakonna plakatitega Laagna teel, keeleinspektsiooni poole, siis väideti, et plakatitel on keelenõuded täidetud. Sellel nädalal selgus, et keeleinspektsioon on siiski alustanud menetlust Keskerakonna samasisuliste reklaamplakatite kohta, mis asuvad bussipeatustes, sest nood on inspektsiooni hinnangul teisti vaadeldavad.

 «Bussipeatuses paiknevad reklaamid on teistmoodi vaadeldavad. Me vaatame neid otse, enda ees. Kui seadus ütleb, et eesti keel peab olema esikohal, ega tohi olla halvemini vaadeldav, siis nende puhul selgub, et eesti keel ei ole esikohal. Plakat on küll samamoodi vaadeldav, aga üks tingimus, mille seadus ette kirjutab, jääb täitmata,» selgitas Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

Tomuski sõnul ei alustata menetlust teede kohal paiknevate sildreklaamide kohta. «Eestikeelne tekst oli noil plakatitel mõlemal puhul olemas, aga kuna need reklaamid olid üleval, siis sel juhul, altpoolt vaadates, oli nõue täidetud. Eesti keel oli olemas ja ta oli paremini vaadeldav.»

Keeleinspektsioon tegi Keskerakonnale antud küsimuses järelpärimise. «Kui me neilt vastuse saame, siis vaatame, mis edasi saab,» selgitas edasisi arenguid Tomusk.

Keskerakond leiab, et sõna «esikohal» sisustamine on suuresti tõlgendamise ja hinnangu küsimus. Sõna «esikoht» ei tähenda nende sõnul ilmtingimata füüsilist asukohta, vaid teksti puhul tuleb lähtuda selle esitlusviisist ja sisust ning asjaolust, kas vaataja näeb seda esmatähtsana ja esimesena. Teiseks on plakatitel eestikeelseid sõnu enam kui venekeelseid – sõna «Keskerakond» on vaid eestikeelsena esitatud, seega on eestikeelset teksti rohkem. 

«Plakatit ei ole võimalik teisiti kujundada ilma plakati kontseptsiooni oluliselt muutmata, kuna eestikeelsed sõnad on lühemad ja venekeelsed sama tähendusega sõnad pikemad ja kui sõnade asukohta vahetada, peaks venekeelne tekst osaliselt asuma fotodel, mis ei ole mõeldav,» ütles Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk.

Kokkuvõttes on Keskerakond seisukohal, et vaidlusalustel plakatitel on eestikeelne tekst sisuliselt esikohal ja eestikeelne tekst ei ole halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

Puki arvates on linn täis tuhandeid või sadu erinevaid plakateid ja teavitussilte, mis keeleseaduse nõuetele ei vasta.