Riik hakkab kindlasti erakoolidele toetust maksma, kuid mis tingimustel ja millise valemi alusel, on ikka veel väljatöötamisel.
Erakoolide rahastamise mudel ikka veel ministeeriumis väljatöötamisel
12. jaanuar 2015, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja käis täna riigikogu kultuurikomisjonis esitlemas mudelit, mille järgi võiks edaspidi hakata riik erakoolidele toetust maksma.
«Praegu tuleb veel jõuliselt sellega edasi tegeleda, sest lahendust ikka pole,» ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik (Reformierakond) Postimehele. «Kindel sõnum on see, et arvlemine erakoolidega jätkub ning kindlasti ei tohiks nad süsteemi väljatöötamise ajal kannatada.»
Samas on tema sõnul hulgaliselt nüansse, mida tuleb seaduse muutmise eel täpsustada. «Ministeerium oli täna seisukohal, et kui riik hakkab arvlemises osalema, siis erakool ei tohiks võtta täiendavat õppemaksu,» rääkis Luik. See lähtub võrdsest kohtlemisest: kui munitsipaalkoolides kehtib riigi toetuse puhul põhimõte, et õppemaksu nad ei tohi võtta, siis peaks sama hakkama kehtima ka erakoolidele. «Kui kool otsustab, et riigi tuge pole vaja, siis saab õppemaksu küsida,» märkis Luik.
Kultuurikomisjonis leiti aga täna, et selle tingimuse puhul võiks olla pisut paindlikum. «Mingitel tingimustel, näiteks alternatiivpedagoogika puhul nagu waldorfkoolid, võiks siiski olla lubatud ka õppemaks,» sõnas Luik.
Tema sõnul tekkis komisjonis arutelul palju küsimusi selle kohta, mis ulatuses hakkaks riik uue korra alusel erakoolidele raha maksma. «Haridustoetus säiliks niikuinii, aga kui suures mahus ja mille eest veel maksta? Munitsipaalkoolidele ette nähtud üldine summa ei pruugi katta paljude erakoolide vajadusi, seepärast tuleks mingi muu valem leida.»
Et pärast riigikohtu otsust on segadus palju ja erakoolid selle pärast mures, ei tahtnud Luik praegu täpsustada muud kui seda, et erakoolidega arvlemine igal juhul jätkub. «2015. aasta eelarvesse on haridusministeeriumil 7 miljonit eurot erakoolide jaoks arvestatud, nii et riigikohtu lahendi kontekstis saab küsimus igal juhul lahendatud. Mehhanism, kuidas seda laiali jagada, tuleb aga alles välja töötada,» lisas Luik.
Kultuurikomisjoni esimehe sõnul püütakse valem välja töötada nii kiiresti kui võimalik, kuid ta kahtles, et enne riigikogu selle koosseisu lõppu seadusmuudatuseni jõutakse. «On oluline, et visiooni saame nii põhjalikult välja töötada, et uus riigikogu saaks kogunedes selle juba vastu võtta,» ütles ta.