Kas sinu arvates on oluline aidata arengumaades elavaid inimesi? Veerand Eesti elanikest arvab, et ei ole, mis teeb meist kõige vähem abivalmi rahva Euroopa Liidus.
Eestlased on kõige lahkusetum rahvas Euroopa Liidus
12. jaanuar 2015, 16:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas on siiski 71 protsenti neid Eesti elanikke, kelle arvates tuleks nn kolmandates riikides elavaid inimesi aidata. See näitaja on siiski väiksem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis. Näiteks rootslastest peab aitamist vajalikuks 97 protsenti.
Euroopa Liidu keskmine on 85 protsenti, selgus Eurobaromeetri uuringust.
Eesti vastajate hulgas oli kõige vähem ka neid, kes leidsid, et vaesuse vastu võitlemine peaks olema üks Euroopa Liidu või Eesti valitsuse prioriteete. Siiski on Eestis 13 protsendipunkti võrra suurenenud nende vastajate osakaal, kes arvavad, et arengumaadele antavat abi tuleks suurendada. Neid on nüüd 61 protsenti.
Sellest hoolimata ütles umbes tuhandest Eesti vastanust iga viies, et abi tuleks vähendada – see on suuruselt kolmas näitaja Bulgaaria ja Leedu järel.
Eestiga võrreldes olid ainult Bulgaaria vastajad pessimistlikumad väite suhtes, nagu oleks üksikisikuna võimalik mõjutada võitlust vaesusega arengumaades. Bulgaaria ja Rumeenia järel on Eesti elanike hulgas kõige vähem ka neid, kes oleksid valmis ise arengumaade abistamises aktiivselt osalema. Sellega on kooskõlas ka Eesti vastajate Euroopa keskmisest tunduvalt väiksem valmidus maksta arengumaadest pärit toidu- või muude kaupade eest rohkem.
Eurooplaste arvates on tervis, rahu ja julgeolek ning haridus arengumaade tuleviku seisukohalt kõige kiireloomulisemad küsimused ning neid probleeme mainisid ka Eesti vastajad kõige rohkem. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega peavad Eesti vastajad demokraatiast ja inimõigustest olulisemaks toiduga kindlustatust ja põllumajandust.
Nagu kogu Euroopa Liidus, nii kalduvad ka Eestis nooremad vastajad suhtuma arenguküsimustesse positiivsemalt kui vanemad vanuserühmad. Erinevalt EList tervikuna ilmnevad meil aga vastustes suured erinevused sugude vahel, sest tunduvalt rohkem naisi leiab, et arengumaade inimesi aidata on oluline (75 protsenti naisi ja 65 protsenti mehi), ning nõustub, et nende aitamine peaks olema üks ELi prioriteetidest (51 protsenti naistest ja 42 protsenti meestest).