Eesti ainus päikesepark seisab kaks aastat jõude

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu

Väliseestlase ja austraallase eestvedamisel Võrumaale rajatud Eesti seni ainus päikesepark valmis juba paari aasta eest, ometi seisab see täpselt sama kaua lihtsalt jõude.

Väliseestlase Viido Polikarpuse minevik on värvikirev nagu papagoi sulestik, kõigi sündmuste ühes servas asub teenistus USA armee ülisalajases eriüksuses, mille ülesanne oli viia langevarjuga Nõukogude Liidu tagalasse taktikaline tuumapomm. Teises äärmuses on aga hipielu 1960. aastate lõpu San Franciscos, ning ka pärast seda toimus veel mõndagi.

1995. aastal tuli Polikarpus Eesti kaitseväge uuendama, leidis siit kaasa ja hakkas kohapeal toimetama. Läinud kümnendil sattus mees enda sõnutsi lausa jehoovatunnistajalikku vaimustusse päikeseenergiast. Jehoova tunnistajad püüavad tõestada, et tulevikus elavad lõvid rahus koos gasellidega, aga Polikarpus hakkas tõestama, et Eestis on võimalik talvelgi edukalt päikeseenergiast elektrit toota. Õigupoolest ei käi tema sõnul jutt mitte päikeseenergiast, vaid valguseenergiast, sest elektri tootmiseks ei pea päike sirama.

Paari aasta eest valmis mehe Võrumaal Sõmerpalu vallas asuva talu maadel 11 betoonalusel torni kokku 40 päikesepaneeliga. Need liiguvad suvel automaatselt koos päikesega, lumisel talvel aga liiguvad iseenesest vertikaali, püüdmaks eredaimat valgust meie valge lume peegelduselt.

«Majade katustele paigutatud päikesepaneelid ei tööta enamasti kuigi hästi, sest need ei liigu koos päikesega,» selgitab Polikarpus. «See on pilootprojekt, mille eesmärgiks on tõestada ka seda, et lumepeegeldus aitab tõhusalt energiat toota. Talvisel päikesepaistelisel päeval toodavad need paneelid vähem elektrienergiat kui lumepeegeldusega ja pilvisel päeval.»

Polikarpus ei salga, et tema elus on olnud nii ebaõnnestumisi kui õnnestumisi, ja pole veel kindel, mis saab sellest projektist. 60–65 peret võiks saada siit oma igapäevase elektri. Igal juhul on Eesti ainus päikesepark juba kaks aastat valmis, aga Elektrilevi võrku pole seda seni lülitatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles