Milline oli 2014. aastal parim ja milline halvim seadus?

FOTO: Panther Media/Scanpix

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba neljandat korda parima ja halvima seaduse konkursi.

Konkursil võivad osaleda 2014. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused, valitsuse ministri või kohaliku omavalitsuse määrused. 

Seadused kandideerivad kahes kategoorias. Parima seaduse kategoorias osalevad seadused, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava. Halvima seaduse kategoorias osalevad seadused, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.

Teenusmajanduse Koda ootab põhjendatud ettepanekuid hiljemalt 2. veebruariks aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari keskel. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.

Parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuuks vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Hea õigusloome tavaga on võimalik tutvuda Teenusmajanduse Koja kodulehel.

Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.

Postimehe lugejad saavad oma lemmikud valida online hääletusega.

2013. aasta parim seadus oli erakonnaseadus, halvim käibemaksuseaduse muutmise seadus.

Eesti on taasiseseisvumise aastate jooksul suutnud luua  oma uue õiguse, integreerida selle Euroopa Liidu õigusega ning kogunenud on ka juba arvestatav kohtupraktika, mis tähendab, et Eestil pole põhjust projektipõhiseks õigusloomeks, monoloogi  pidamisest rääkimata. Kõik vajalikud valdkonnad on vähemalt rahuldavalt reguleeritud.

Teenusmajanduse Koja arvates on seetõttu jätkuvalt  ajakohane konkursi eesmärk tutvustada läbi tunnustuse  ja taunimise õiguskultuuri tervikuna.

Teenusmajanduse Koda koostas hea õigusloome tava eesmärgiga tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet.

Teenusmajanduse Koja juhatuse esimees Kaido Kaljulaid märkis, et 2014. aasta oli Eesti ettevõtjatele  ilmselt üks mustemaid  aastaid suhetes seadusandjaga, mistõttu on hea õigusloome tunnustamine veelgi aktuaalsem teema kui seni.

«Hea õigusloome tava ei tähenda mitte lihtsalt  arvamuse küsimist mida, kuidas ja millal, vaid ka valmisolekut  kuulda võtta seda, millele  seaduse  igapäevased rakendajad  argumenteeritult tähelepanu pööravad. Samuti seda, et ükski kehtestatav  õigusnorm  ei oleks motiveeritud muust kui põhjalikult analüüsitud praktilise elu vajadustest. Siin on paraku välja kujunenud  tõsine vastuseis, mis vajab lahendamist ja osapoolte tõsist lepitamist,» märkis Kaljulaid.

Teenusmajanduse Koda on seisukohal, et õigusloome arengute tähelepanelik ja kriitiline jälgimine on eluliselt oluline kõigile ettevõtjatele ja ettevõtlusorganisatsioonidele. Ettevõtja käsi peab olema kogu aeg õigusloome pulsil, et ära hoida ärikliima halvendamine.

Hea õigusloome tava žürii esimehe Allar Jõksi sõnul on möödunud aasta tiine nii headest kui halbadest näidetest õigusmeistrite tegevuses.

«Rõõmu teeb paljude seaduste menetlemine kooskõlas hea õigusloome tavaga - kuulates ja kaaludes. Justiitsministeeriumi pingutused äriseadustiku kohandamisel idufirmade vajadustega kindlasti parendavad Eesti konkurentsivõimet. Samas rikub üldpilti õigusloomeline silmakirjalikkus, salastamine ja sotsiaalsete probleemide lahendamine keeldude ja käskudega. Poliitika professionaliseerumisega kaasnevad paraku minetused õigusloomes kuna PR abil konstrueeritakse sobiv sotsiaalne vajadus, sisuline arutelu riigikogus väheneb ning otsused viiakse vastuvaidlemata ellu,» ütles Jõks. 

Tagasi üles