Vanalinn ei ole kohalikele elanikele meeldiv elu- ja puhkekeskkond, sest see on turistidele ja neid teenindavatele asutustele välja renditud, leiab linnauuringute mõttekoja Linnalabor inimgeograaf Teele Pehk.
Inimgeograaf: vanalinn on turistidele välja renditud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kogu vanalinn lõhnab linnakülastajatelt raha saamise järele. Tallinna, ja tegelikult kogu Eesti, kuvandit vormivad laevaturistide teekonda palistavad teineteist kordavad alkoholi- ja suveniiripoed ning intiimasutused ja valuutavahetuspunktid,» rääkis Pehk.
Tema sõnul käsitletakse vanalinna praegu museaalse ruumina, kuid selleks, et vanalinn oleks nii kesklinnast eemal elavatele inimestele kui ka vanalinna asukatele hubane, tuleks vanalinna «elustada.»
«Sel suvel Pärnus samal teemal seminari pidanud linnaarhitektid leidsid samuti, et viimasel kümnendil jõuliselt toimunud kaubanduskeskuste äärelinnastumisele vastukaaluks peab soosima väikeäride tegevust linnasüdames,» ütles ta.
Tallinna vanalinna puhul võiks tema sõnul mõelda esmatarbekaupade paremale kättesaadavusele, taskukohastele söögikohtadele ning mitmekülgse valikuga väikepoodidele. Ta tõi näiteks pagaritöökojad, delid, raamatu- ja antiigipoed ning juukslad.
«Mõtlema peaks ka sellele, mis tooks lasnamäelased vanalinna jalutama ja vaba aega veetma,» märkis Pehk.
Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi poolt koostatud Tallinna vanalinna arengukava 2008-2013 toob väga hästi välja selle, kui mitmekülgne tegutsemis-, külastamis- ja elukeskkond on vanalinn. Arengukava kohaselt on vanalinn tulevikus praegusest oluliselt avatuma linnaruumiga, suurema elamisaktiivsusega, arenenuma turismitüübiga ja tunduvalt paremini ülejäänud Tallinnaga lõimitud ja liigeldav.
Pehk peab vanalinna eeliseks selle kompaktsust. «Tuleviku vanalinnas on ühel ruutkilomeetril tihkelt kultuuri ja kvaliteetset meelelahutust, kohalikku toodangut eelistavaid toitlustuskohti, teineteisest eristuvaid väikeärisid, vabaõhu puhkekohti, piiratud ja rahustatud autoliiklust, rattaparklaid,» kirjeldas ta mitmekesisust, mis vanalinnas võimalik oleks.