Eestis tagaotsitav ärimees tõusis Afganistanis ministrikandidaadiks
Läbivalt täiendatud kell 10.23

Mohammad Yagub Haidari

FOTO: Ander Ilp

Afganistan alustas uurimist seoses asjaoluga, et president Ashraf Ghani kandidaat põllumajandusministri kohale Mohammad Yaqub Haidari on Eestis tagaotsitav maksudest kõrvalehoidmise eest.

Kunagine Rapla piimatööstuse juht Haidari, kes on Eestis ulatuslikes maksukuritegudes süüdi ja tagaselja neljaks aastaks vangi mõistetud, kinnitas ajakirjanikele, et on tõepoolest Interpoli tagaotsitavate nimekirjas, kuid rõhutas, et mingites kuritegudes ta süüdi pole, vahendas rahvusringhääling Reutersit.

«Mind on võetud poliitilise vandenõu sihtmärgiks, kui sa astud äri- ja poliitikaellu, siis sellised asjad juhtuvad,» rääkis Haidari Reutersile.

Interpoli veebikülje andmeil otsitakse 52-aastast Mohammad Yaqub Haidarit taga seoses ulatusliku maksudest kõrvalehoidmisega kohtuasjas, mis ulatub tagasi 2003. aastasse.

«Me alustasime uurimist vastaval Afganistani seadustele. Kui süüdistused osutuvad tõeks, eemaldatakse ta ministrikandidaatide nimekirjast,» ütles presidendi pressiesindaja Nazifullah Salarzai AFP-le.

Afganistani uue kabineti koosseis tehti teatavaks esmaspäeval, 12. jaanuaril pärast kolmekuist viivitust rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamisega.

Kahekümne viie kandidaadi nimed on juba saadetud parlamendile, kes peaks hääletama nende üle teisipäeval. Haidari ise nimetab end poliitilise vandenõu ohvriks.

Miljonite kroonide omastamise eest kahes esimeses kohtuastmes tagaselja langetatud otsusega vangi mõistetud afgaanist piimaärimehe Haidari süüdimõistmine jäi riigikohtu 2012. aasta mai otsusega lõplikult jõusse, samas vabastas kõrgeim kohtuaste aresti alt Haidari kasutuses olnud luksusliku eramu.

Kui Haidari kaitsja leidis, et alama astme kohtud on Haidari süüasja lahendamisel rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning süütegu oli aegunud, asus riigikohus toetama maa- ja ringkonnakohtu süüdimõistvaid järeldusi ja nimetas kaitsja väiteid "ilmselgelt põhjendamatuteks".

Riigikohus leiab sarnaselt ringkonnakohtuga, et maakohus on hinnanud tõendeid kogumis õigesti, tehtud järeldusi veenvalt põhistanud ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. «Maakohus on ka õigustatult leidnud, et käesolevas asjas oli olemas kriminaalmenetlusseadustikus sätestatud alus kriminaalasja arutamiseks süüdistatava osavõtuta. Samuti on maakohus otsuses ära näidanud, miks ei saa Haidarile süüksarvatavaid kuritegusid lugeda aegunuks,» märkis riigikohus.

Harju maakohus mõistis 2011. aasta märtsi alguses Haidari süüdi miljonite kroonide omastamises ja määras talle tagaselja reaalse vangistuse. Kohtu hinnangul on Haidari süü ametiseisundi kuritarvitamises ning suures ulatuses maksude väärarvutamisele kihutamises ja kaasaaitamises tõendatud ning määras talle nelja-aastase vangistuse. Sellest jõudis mees kohtueelsel ajal enne Eestist põgenemist ära kanda ühe kuu ja neli päeva.

Lisaks 417 euro suurusele sundrahale mõistis kohus Haidariltmaksu- ja tolliameti kasuks välja 35 320 eurot, AS-i Rapla Dairy kasuks 1 218 926 eurot ning ASi Promineks (endise nimega AS Lacto) kasuks 57 206 eurot.

2011. aasta detsembris jättis maakohtu lahendi muutmata ka Tallinna ringkonnakohus.

2010. aasta detsembris nõudis tonane riigiprokurör Helga Aadmasoo Haidari süüdimõistmist maksukuriteguses ning talle nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse määramist. Lisakaristusena soovis prokurör mehele kolmeks aastaks äriühingu juhtimise keeldu.

Algselt oli koos Haidariga kohtu all veel kolm meest, kuid nende osas lõpetas kohus 2010. aasta juuni keskel süüasja. Prokurör nägi võimalust lõpetada süüasi Aleksandr Vjuni, Igor Lapšini ja Andrei Kobrini osas avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning Harju maakohus oli sellega ka päri. Meestel tuli tasuda siiski riigi tuludesse erineva suurusega sunnirahad - Vjunil ja Kobrinil mõlemal veidi üle 6000 ning Lapšinil ligi 3000 krooni.

Harju maakohus andis 2009. aasta augusti lõpus kunagi eriliste teenete eest valitsuselt peaaegu Eesti kodakondsuse saanud afgaanist piimaärimehe Mohammad Yagub Haidari kohta välja Euroopa vahistamismääruse. Kohtumääruse järgi vahistatakse kunagine ASi Lacto ja ASi Rapla Dairy juht Haidari kohe, kui ta peaks saabuma Euroopa Liidu piiridesse.

Riigiprokurör Laura Vaik saatis Haidari kohtu ette juba 2006. aasta lõpus, kuid mees lahkus peagi väidetavalt oma kodumaale Afganistani, rikkus talle seatud tõkendit ega naasnud Eestisse. 2007. aasta suve lõpus teatas aga Haidari kaitsja, et tema klient ei saa kohtusse tulla, kuna sai Afganistanis pommiplahvatuses vigastada.

Süüdistuse järgi müüs Haidari juhitud piimatoodete firma AS Rapla Dairy 2002. aasta kevadel OÜ-le Bingotrade enam kui kolme miljoni krooni eest piimatooteid, mida ei kajastatud Rapla Dairy raamatupidamises, ning kuna maksud jäid riigil saamata, kaasnes riigile enam kui poole miljoni krooni suurune kahju. Uurimisandmetel tasus ostja kauba eest sularahas ning raha läks Haidari valdusse.

Selles episoodis mõisteti Rapla Dairy juhatuse liikmed Kristiina Kibe ja Väino Antons, finantsdirektor Tatjana Potapova ning pearaamatupidaja Valentina Tšubarova 2003. aasta lõpus Tallinna linnakohtus süüdi. Haidari oli sellel ajal uurimise eest pakku läinud ja teda toona kohtu ette saata polnud võimalik.

Uurimisandmetel kulutas Haidari Rapla Dairy raha hoogsalt ka oma Sakus Sarapuu tänaval asuva luksusvilla ehitustöödel ja hoone sisustuse soetamiseks. Uurimisel selgus, et afgaanist ärimees lasi 2002. aastal Rapla Dairyl kinni maksta üle 740.000 krooni eest oma eramu ehituse ja sisustamise arveid, kusjuures Haidaril aitas seadusrikkumist toime panna ehitustöid juhtinud Igor Lapšin. Samas polnud Rapla Dairy juhatusel ja nõukogul Haidari erakulutusteks kulunud summadest aimugi.

Süüdistuse järgi lasi Haidari tasuda oma luksuseramu kulusid ka teisel piimatoodete firmal AS-il Lacto, mille juht ta oli. Nii maksis Lacto kinni pea miljoni krooni ulatuses maja sisustamise ja hoone ümbruse haljastuse kulusid, millest Lacto juhatus ja nõukogu ei olnud teadlikud.

Et firmadest raha võtmist varjata, lasi Haidari nimetada 205.000 krooni ulatuses arveid talle määratud erisoodustuseks, üle poole miljoni krooni eest arveid kanti aga etevõtte tootmiskuludesse, selgitas uurimine. Kuna Haidarile väidetavalt määratud erisoodustustasu pealt riigile makse ei makstud, põhjustati sellega riigile üle 160.000 krooni kahju, selgitas uurimine.

Rahaliselt kõige suuremad õigusrikkumised pani Haidari toime 2001. aasta alguses Rapla Dairyst kauba väljakantimiseks kahe uue firma asutamisega. Nimelt lõi Haidari OÜ Tihanes ja OÜ Spelling, mille ülesanne oli turustada Rapla Dairy toodangut. Samas kasseerisid Haidari palgatud isikud enamiku kauba eest laekunud rahast sularahana ning see rändas otse Haidari valdusse. Samal ajal jäid OÜ Tihanes ja Spelling Rapla Dairyle pidevalt kauba eest võlgu ning lõpuks kasvas võlgnevus enam kui 18 miljoni kroonini, kusjuurs OÜ Tihanes jäi Rapla Dairyle võlgu üle 6,7 miljoni ja OÜ Spelling üle 11 miljoni krooni.

OÜ Tihanes asutamisel aitas Haidarit samuti kohtu alla antud Andrei Kobrin, OÜ Spelling juhatuse liikmeks sai aga Igor Lapšin, kes oli varem juhtinud Haidari eramu ehitustöid. Miljonite kroonide ulatuses sularaha liikumist ja inkasseerimist juhtis aga Aleksandr Vjun.

Kui Haidari organiseeritud osaühingute pidevad võlgnevused hakkasid Rapla Dairy raamatupidamises juba selgelt silma torkama, korraldas Haidari ettevõtete likvideerimise ning nende raamatupidamisdokumentide varjamise ja hävitamise, selgus uurimisel. Eesmärk oli luua olukord, kus hiljem poleks võimalik kindaks teha osaühingute tegevuse majanduslikke tulemusi, sealhulgas võlgnevuse ja vara suurust.

Riigiprokurör Laura Vaigu sõnul ei tunnistanud Haidari end kriminaalasja eeluurimisel süüdi.

Maksupettuste uurimise keskus alustas Haidari tegevuse uurimiseks kaks kriminaalasja 2003. aasta talve lõpus. Seejärel pages mees uurimise eest välismaale ja ta kuulutati tagaotsitavaks. 2004. aasta jaanuaris andis mees end uurijatele välja ja kohus võttis ta vahi alla. Juba sama aasta veebruaris pääses ta aga allkirja vastu vabadusse.

Rapla Dairy pankrotistus 2003. aasta 15. jaanuaril, kogudes enda vastu 220 miljoni krooni ulatuses tunnustatud nõudeid.

Enne Rapla Dairy pankrotistumist kavatses valitsus anda Haidarile eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse.

Tagasi üles