Laar tahab kriisis õpitu põhiseadusesse raiuda

Mart Laar

FOTO: Mihkel Maripuu

Et tulevased põlved ei peaks kinni maksma praeguseid lühiajalisi poliitotsuseid, võiks põhiseadust täiendada punktiga, mis teeb valitsejate jaoks eelarve tasakaalu kohustuseks ja tuletab meelde, et võlg on võõra oma, leiab IRLi juht Mart Laar.


Olete ette valmistamas üht lisapunkti põhiseadusesse. Milline see oleks?

Riigikogus on hetkel mitmed ettepanekud põhiseaduse muutmiseks, kuid jah, oleme suve teisel poolel erinevate spetsialistide ja ettevõtjatega arutanud, kuidas pärast kriisi ilmnevad praegused esimesed positiivsed märgid tuleviku hüvanguks ära kasutada.

Me ei saa öelda, et kriis tabas meid ainult väljastpoolt, sest eks me ise andsime selle sügavusse ka oma otsuste ja tegematajätmistega panuse. Eelarve tasakaalu küsimus on muutunud oluliseks teemaks kogu Euroopas. Seejuures on lähtekohaks Nobeli majanduspreemia laureaadi Buchanani idee, kuidas valitsused üldse otsustaksid vastutustundlikumalt ehk et otsuseid ei tehtaks vaid tänasest päevast lähtuvalt.

Kuidas lühinägelikku poliitikat muuta?

Ühe küsimusena on liikvele läinud idee, et kas anda valimistel vanematele lapse eest üks hääl lisaks. See on väga huvitav idee ja seda peab Eestis kindlasti edasi arendama. Ja teine idee on see, mis on juba Saksamaal ära tehtud. Et kirjutada põhiseadusesse sisse, et riigi eelarve peab olema tasakaalus. Nüüd arutatakse seda tõsiselt Prantsusmaal ja Madalmaades.

See pole kindlasti võluvits, kuid annab võimaluse anda tulevastele põlvedele garantii ehk kindlustuspoliis meie lastele. Et võlga ei koguta, raha kasutatakse mõistlikult ja jäetakse tulevastele põlvedele võimalus ise oma otsuseid teha, mitte tänaseid otsuseid kinni maksta. Paljude riikide jooksvas eelarves koguneb võlgade tagasimaksmiseks nii suur osa, et investeeringuid haridusse või teadusesse ei suudeta teha ja tulevaste põlvede jaoks toob see kaasa vastiku stagneerumise.

Võlaseisu arvestades on Eestil praegu hea hetk seda teha?

Meil on praegu hea hetk seda teha, sest näiteks Saksamaa peab läbima üleminekuperioodi ja end tõsiselt kokku võtma. Neile on see kindlasti keerulisemaks ülesandeks. Kui saaksime selle ära teha, siis on üks garantii juures, et meie lastel hakkaks lihtsamalt ja rahulikumalt minema.

Kuidas hindate praegust poliitilist vastuvõtlikkust ideele?

Mõtlesime liikuda veidi rahulikumalt, aga kui see nüüd avalikuks saab, siis arutame seda homme (täna – toim) oma juhatuses ja pöördume siis koalitsioonipartnerite poole. On selge, et üksi me seda ära teha ei suuda. Kui leitakse, et see on sobilik ettepanek, siis planeerime seda muudatust põhiseadusesse viia läbi kahe riigikogu koosseisu ehk siis on ka rahval valimistel võimalus oma suhtumist näidata. Ehk lõpliku otsuse võiks teha tulevane riigikogu koosseis.

Põhiseadus on meile püha olnud ja selle muutmine-täiendamine alati väga tundlik teema.

Tahan rõhutada, et tegemist on meie tuleviku, meie laste kindlustuspoliisiga. Olen arutanud seda ka põhiseaduse projekti peamise autori Jüri Adamsiga, kes ka leidis, et see põhimõte võiks kindlasti põhiseaduses sees olla. Kui palju sellest kasu on, sõltub sellest, kuidas see kirja panna. Aga ta leidis, et halvemaks see põhiseadust kuidagi ei muuda. Teadupärast on ta põhiseaduse teemal väga ettevaatlik ja seepärast pidasin õigeks ka temaga sel teemal konsulteerida.

Arvamus

Väino Linde
riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees:

Iga ettepanek väärib kindlasti kaalumist, aga esmahetkel olen küll veidi kõhklev, et kas selleks tuleb kohe põhiseaduse kallale minna.

Reformierakond on alati selle poolt, et eelarve peab olema tasakaalus. Ja kui näiteks ühel aastal jääb raha üle ja teisel aastal sama palju puudu, siis kuidas käituda? Tegutsetakse kohe põhiseaduse vastaselt?

Kuna valimised lähenevad, siis võivad tänased ja homsed ideed kanda ka propaganda eesmärki. Aga arutame kindlasti võimupartnerite ettepanekut.

Tagasi üles