Põhiseaduskomisjon otsustas salvestiste küsimuse ära ja tegi riigiarhiivi patuoinaks

Põhiseadusekomisjon.

FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas lõpuks napilt ära: eelnõu, mis määrab, kuidas peaks istungite protokollid välja nägema ja mis saab salvestistest, läkski lõpphääletusele.

See tähendab, et oleme astunud ajaloos esimest korda sammukese sinnapoole, et komisjonide tööd hakatakse dokumenteerima üheste reeglite järgi. Et ei oleks enam nii, et iga komisjon vaatab ise, kuidas säilitatakse kinnistel koosolekutel räägitu. Vähemalt siis, kui see lõplikult vastu võetakse. Mis saab aga helisalvestistest, on ikka veel segane.

Kogu segadus istungite jooksul tehtud helisalvestiste üle sai alguse sellest, et arhiivi esindajad ei olnud huvitatud aastatepikkuse helisalvestiste hulga haldamisest ja korrastamisest. Õigemini, nad ei ole nõus korrastama materjale, mille kohta neil puudub ülevaade, nagu ütles täna riigiarhivaar Priit Pirsko. Tema sõnul peaks hoopis riigikogu kantselei otsustama, mida tuleks säilitada ja mida mitte. Ta tunnistas, et salvestistel on kindlasti ajalooline väärtus, aga «sellisel kombel, nagu need täna on, ei ole meil nendega midagi teha. Me ei ole selleks pädevad. Asutus, kes neid kogub, oskab neid ka kirjeldada». See asutus on niisiis riigikogu kantselei.

Prisko kutsuti esimest korda komisjoni istungile. Ka kantselei esindajad, asedirektor Aaro Mõttus ja direktor Maria Alajõe, olid kohal. Neil ei olnud siiski veel vastuseid  küsimustele, kui suurtest salvestiste massidest üldse juttu on ja kui mahukas on nende haldamine. Et nad tulid laua taha praktiliselt tühjade kätega, said nendest ka lihtsad sihtmärgid.

Nii veeretasidki komisjoniliikmed ükshaaval palli hoopis arhiivi ja kantselei sülle. Siiski tehti otsus pärast umbes tunniajast vaidlemist ära: eelnõu läheb viimasele lugemisele. Kuus olid päri, viis vastu.

Komisjoni esimees Rait Maruste ütles pärast istungit Postimehele, et seda oligi arvata, et eriarvamused parteide järgi välja joonistuvad. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid olid poolt, Keskerakond, IRL ja Andres Herkel Vabaerakonnast aga vastu. Aga Marustel oli hea meel, et eelnõu vähemalt edasi läks. Aastatepikkune töö on seljataga.

Aga mis siis ikkagi salvestistest saab? Seda ei tea keegi. Sellega pidi nüüdsest tegelema hakkama kantselei. Võimalik on, et salvestisi hakatakse käsitlema dokumentidena, mis tähendab, et neid ilma ajaloolist väärtust arvesse võtmata ära visata ei saa.

Vastuseks Urmas Reinsalu küsimusele, kas oleks mõistlik salvestised dokumentidena vormistada (see tähendab, et arhiiv peab need säilitama), vastas Pirsko: «Mina arvan küll seda, jah.»

Tagasi üles