Põhja prefekt Kristian Jaani tegi politsei- ja piirivalveameti siselistis kokkuvõtte 2014. aastast, kus tõi ühe tõusva trendina välja seda, et Rootsis varjupaigaluba ootavad inimesed tulevad illegaalselt Eestisse odavat alkoholi ostma.
Rootsi pagulased käivad illegaalselt Eestis poodlemas
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
21. jaanuar 2015, 11:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nad ei tohi küll riigist (antud juhul Rootsist) lahkuda, aga tulevad Eestisse näiteks alkoholi ostma. Sellist tegevust soodustab kindlasti Schengeni viisaruum ja self check-in, mis teevad reisimise lihtsamaks, samas soodustades ka illegaalide riiki sisenemist,» kirjutas Kristian Jaani.
Ta täpsustas Postimehe ajakirjanikule Risto Berendsonile antud intervjuus, et tegemist ei ole illegaalidega.
«Need on inimesed, kes taotlevad Rootsist varjupaika, viibivad seal täiesti legaalselt, kuid ei tohi riigist lahkuda. Nad reisivad Schengenis ringi – sadamates tehtavad automaatsed registreeringud on selleks väga mugavad – ja meie peame need inimesed sadamas välja noppima. Nad tulevad meile ostlema, kuid nad ei tohiks seda teha. Jah, see on praegu omamoodi trend. Aga nende leidmine ongi üks meie ülesandeid sisepiiri valvamisel,» rääkis Kristian Jaani.
«Schengeni kompensatsioonimeetmete raames kontrollitakse isikuid sisepiiril pisteliselt ja riskiprofiili alusel,» ütles Tallinna kordoni juht Toomas Kaarjärv.
Kui pistelise kontrolli käigus sellised inimesed avastatakse, siis uuritakse muuhulgas, miks nad Eestisse saabusid. Kaarjärve sõnul tuuaksegi siis põhjendusena välja ostureisi. Lisaks võib seda järeldada ka fakti põhjal, et ostetud on edasi-tagasi kruiisipiletid ja Eestis viibitakse vaid ühe päeva.
Kaarjärv tõi välja, et mullu avastati pistelise kontrolli käigus kuus isikut (Iraagist kaks, Iraanist üks, Egiptusest kaks, Eritreast üks), kes olid esitanud Rootsi Kuningriigis varjupaiga taotluse, kuid lahkusid taotluse menetluse ajal Rootsist.
«Isikutele oli väljastatud Rootsi poolt siseriiklikud ID-kaardid, mis annab neile õiguse viibida Rootsi Kuningriigis. Roosti siseriiklikku ID-kaarti väljastatakse nii Rootsi kodanikele kui ka välismaalastele. Kui isikul on esitada ainult Rootsi siseriiklik ID-kaart, ei anna see talle veel õigust viibida kogu EL riikide territooriumil,» selgitas Kaarjärv.
Lisaks avastati veel seitse isikut, kes lahkus elamisloa taotluse menetluse ajal Eestisse. Ka nemad ei oleks tohtinud riigist lahkuda. Rootsist lahkus viis isikut (üks Boliivia, kaks Aserbaidžaani, kaks Gruusia kodakondsusega isikut) ja Soomest kaks isikut (üks Liibanoni, üks Hiina kodakondsusega isik).
Möödunud suvel oli Rootsis üle 32 000 asüülitaotleja ja üle 110 000 inimese, kellele on asüüli antud. Viimastel on õigus Schengeni piires kolm kuud välismaal veeta.