Vene «Leviaatan» versus Eesti «Mandariinid»

Jelena Skulskaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu Leviaatani enda skelett vaataks siit vastu. Film on üles võetud Barentsi mere ääres.
Nagu Leviaatani enda skelett vaataks siit vastu. Film on üles võetud Barentsi mere ääres. Foto: Kaader filmist

Sel aastal on Eestigi filmielu tabanud tõeline auhinna-kullapalavik: patsifistlik film «Mandariinid» on jõudnud Kuldgloobuse ja Oscari nominentide nimekirja. Parima mitteingliskeelse filmi Kuldgloobuse näpsas Zaza Urušadze linateose eest aga Andrei Zvjagintsevi «Leviaatan», kuid veebruaris jätkub nende vägikaikavedu Oscari pärast.

Muide, «Leviaatan» ei ole veel Venemaal kinolevisse jõudnud, aga vaidlused selle üle on juba muutunud äärmiselt kirglikuks. Ühed kinnitavad nördimusega, et režissöör karikeerib tänapäeva Venemaad, naerab välja selle väärtusi ja on tõstnud käe isegi õigeusu kantsi vastu, teised aga nendivad kalgi rõõmuga, et Venemaa tegelikkust on kujutatud õigesti, paljastatud näilisi väärtusi, sealhulgas õigeusu kiriku sulnihäälsete esindajate silmakirjalikke jutlusi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles