Rahapuudus võib anda Eesti keskkonnaseirele tagasilöögi

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna senised arvutusmetoodikad ülehindavad tegelikult õhku paisatavaid heitmeid, tuleks osta seadmeid, millega emissioonitegureid täpsemalt mõõta.
Kuna senised arvutusmetoodikad ülehindavad tegelikult õhku paisatavaid heitmeid, tuleks osta seadmeid, millega emissioonitegureid täpsemalt mõõta. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Keskkonnauuringute keskus võib olla sunnitud loobuma Eesti keskkonnaseire kaasajastamisest ja nõuetele vastavusse viimisest, kuna ei suuda maksta projektide omaosalustasu.
 



«Me ei suuda projektide omafinantseeringu osa täita,» tunnistas Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) juhatuse liige Tarmo Pauklin. Kümne õhuseirega seotud projekti maksumus ulatub umbes 15 miljoni kroonini, millest keskus peaks maksma poole.

Nimelt on EKUK riigi äriühing, millelt Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) nõuab projektide kaasrahastamiseks 50-protsendilist omaosalust. Kuna seda raha pole tõenäoliselt kuskilt võtta, võivad kurvema stsenaariumi korral teostamata jääda väga vajalikud keskkonnaseire projektid.

«Osa neist on seirevõrgustiku kaasajastamine,» rääkis Pauklin. «Kui need tegemata jätta, siis kvaliteet langeb, kuna osa seadmeid on vanaks jäänud ja tuleks uued osta.» Seepärast esitaski EKUK taotluse, et nende projektide omaosalus erandkorras kümnele protsendile alandataks.

Näiteks on tarvis osta mitmeid aparaate, et olla võimeline paremini määrama ohtlikke aineid. Kui praegu suudab EKUK seirata ja analüüsida õhus 19 prioriteetset ohtlikku ainet, siis see arv peaks tõusma 33ni, nagu nõuab Euroopa Liit.

Vaja oleks suurendada ka peente osakeste päritolu määramise võimekust. Peened osakesed on viimastel aastatel tõusnud Eestis õhukvaliteedi peamiseks probleemiks ja nende piirväärtuse ületamise tõttu on Euroopa Komisjon alustanud Eesti vastu menetlust.

Ka Tallinna mõõtejaama õhuanalüsaatorid on juba kümme aastat vanad. Pika tööaja järel on seadmed moraalselt vananenud ja nende ressurss ammendud, nende hooldamine aga muutunud töömahukaks ja kulukaks. Välja tuleks vahetada kolme mõõtejaama analüsaatorid.

Raha kulub ka Vilsandi seirejaama töös hoidmiseks ja Lõuna-Eestis keskkonnaseire parandamiseks. Peamine murekoht ongi Eesti õhukvaliteedi seire parandamine, kuna nimetatud projektid on kõik seotud ELi või ÜRO ees võetud kohustuste täitmisega.

«Meile on rahvusvaheliste õigusaktidega pandud kohustused, mida peab tegema,» rääkis Pauklin. «Neil tegemistel on ka oma kvaliteedikriteeriumid, mis jäävad vastasel juhul täitmata.» Ta lisas, et kohustuste täitmata jätmise korral võidakse algatada Eesti suhtes rikkumismenetlus.

«Ma arvan küll, et see võib trahvides väljenduda,» pakkus Pauklin, kuid nentis, et pole võimalike sanktsioonidega siiski päris kursis.
KIKi kommunikatsioonijuhi Kristiina Pennari sõnul on varasematel aastatel EKUKi taotlustele vastu tuldud. «KIKi nõukogu võib taotleja soovil ja juhul, kui soov on põhjendatud, omaosaluse määra vähendada ning seda on varasemalt ka tehtud,» rääkis ta.
Nõue 50-protsendilisele omaosalusele kehtib Pennari sõnul kõikidele äriühingutele ja vältimaks vastuolu konkurentsiseadusega, riigi äriühing automaatselt erikohtlemist ei saa. Samas avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel (v.a riigiasutused), sihtasutustel ja MTÜdel on see kümme protsenti.

KIKi nõukogu teeb otsuse omaosaluse määra vähendamise kohta siis, kui taotluste hindamine on jõudnud lõpule ja asutakse tegema rahastamisotsuseid. «Kuna praegu kõne all olevad projektid on suunatud Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ja on riigile olulised, on tõenäoline, et keskkonnauuringute keskuse soov rahuldatakse,» kinnitas Pennar. Projekte rahastatakse Eesti keskkonnatasudest.

Ohus projektid
•    Uute õhuanalüsaatorite ost Tallinna mõõtejaamadesse, kuna praegused on kulukad ja moraalselt vananenud.
•    Peente osakeste päritolu määramise võime. Eestis on peenosakeste tase viimasel ajal liiga kõrge, mistõttu on Euroopa Komisjon alustanud Eesti vastu ka menetlust.
•    Prioriteetsete ohtlike ainete määramisvõimekuse tõstmine. Vaja on ­uusi aparaate, kuna Eestil on kohustus seirata 33 ohtlikku ainet, kuid praegu suudetakse seda teha vaid 19 osas.
•    Välilabori uuendamine.
•    Põletusseadmete mõõtmiseks vajalike seadmete ost.
•    Vilsandi õhuseirejaama töö tagamine.
Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles