Roosi tänava alguses tegutses trükikoda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaade Narva maanteele (endine Peterburi tee) 1941. aastal. Varemete välja ees kulgeb Raatuse tänav. Paremal on näha praeguse linnamuuseumi hoone ja Shelli bensiinimüügi punkt. Pildi sügavuses paistab õllevabrik Livonia. Hilda Kamdroni joonistus.
Vaade Narva maanteele (endine Peterburi tee) 1941. aastal. Varemete välja ees kulgeb Raatuse tänav. Paremal on näha praeguse linnamuuseumi hoone ja Shelli bensiinimüügi punkt. Pildi sügavuses paistab õllevabrik Livonia. Hilda Kamdroni joonistus. Foto: Tartu Linnamuuseum

Aastaid tagasi meenutas üks soliidses eas tartlane, kuidas tema ameti õppimist alustas. «Läksin omaaegsesse Grenzsteini trükikotta, see asus praeguse Leningradi (Narva) maantee ja Roosi tänava nurgal, käsilaoõpilaseks. Olin siis 14- aastane,» rääkis oma kutsetöö algusest 1916. aastal Aleksander Lüübek.

Õpilaspõlv kestis harilikult neli aastat. Seisusevahed olid tol ajal paindumatud. Õpilane ei tohtinud ennast nii üleval pidada nagu väljaõppinud tööline. Ta ei tohtinud trükikojas suitsetada, jalutuskeppi kanda, kõvakübaraga käia.

Õpilane pidi vastu vaidlemata meistriabilise sõna kuulama ja jälgima sedagi, et ta tänaval juhuslikult mööduvat meistriabilist teretamata ei jäta. Trükitöölise õigustesse pääses õpilane alles siis, kui ta sai kätte abilisetunnistuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles