Tallinna-Helsingi tunnel võib siiski reaalsuseks saada?

Vaade Tallinna reisisadamale. Praegu tundub merealune Tallinna ja Helsingit ühendav tunnel utoopilise ideena, kuid see võib reaalsuseks saada.

FOTO: Peeter Langovits

Iltalehti kirjutab, et veebruaris valmib kahe pealinna, Tallinna ja Helsingi esimene süvauuring, et Tallinna-Helsingi tunneli kulusid, plusse ja miinuseid hinnata. Kui tulemus on positiivne, võiks 5—15 miljardit eurot maksva projekti planeerimine põhimõtteliselt alata, kirjutab väljaanne.

Helsingi ja Tallinna vahelise püsiühenduse rajamise entusiastid on enamjaolt välismaalased, kelle sõnul oleks kahte pealinna ühendavast tunnelist kõige suurem kasu just Tallinnal.

«Tallinnal ja Eestil on seda tunnelit väga vaja. Ilma selle tunnelita olen ma Eesti tuleviku ja Eesti majanduse suhtes väga pessimistlik. Kahtlen, kas Eesti majandus suudab mõjutada inimesi siin elama ja väljarännet peatada,» rääkis projekti toetanud suurärimees Joakim Helenius mullu oktoobris MTÜ ConnectBaltica korraldatud konverentsil.

«Eesti on maailma seisukohalt mikroskoopilise elanike arvuga mikroskoopiline majandus. Ja see vähenegi elanike arv kahaneb kiiresti. See ei kõla investori jaoks kuigi ahvatlevalt. Eesti on tema jaoks lihtsalt liiga väike,» tõdes Helenius.

Investoreid tõmbab tema sõnul rohkem suurtesse keskustesse, mitte aga väikestesse kohtadesse, nagu Tallinn, mis on pealegi veel raskesti ligipääsetavad.

Samas leidis Helenius Eestil ka terve hulga positiivseid omadusi. «Siin on kergesti mõistetav ja ettevõtjasõbralik maksusüsteem, vähe korruptsiooni. Nii näitavadki uuringud, et Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime on päris hea. Mitte küll nii hea kui Skandinaavia riikidel, aga väga hea võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega. Mis kõige tähtsam, Eestil on palju pakkuda skandinaavlastele. Parem tööturu regulatsioon, maksusüsteem, väiksemad tööjõukulud,» loetles Helenius.

«Kuidas lahendab tunnel meie probleemid? Vaatame näiteks Malmö ja Kopenhaageni vahelist silda. Kahe linna vahele rajatud püsiühendus muutis seal kõike. Varem majanduslikult mahajäänud Malmö on praegu väga dünaamiliselt arenev linn. Sild annab kaksiklinna efekti, Malmö elanikkond on kasvanud umbes 20 protsenti ja linn on ühest Rootsi vaesemast piirkonnast muutumas üheks rikkamaks. Miks peaks asi Tallinna ja Helsingi puhul teistmoodi olema?» küsis Helenius.

Kui Tallinna ja Helsingi vahel oleks kiire ja mugav püsiühendus, meelitaks Heleniuse sõnul hinnavahe soomlasi siia elama ja Soome firmasid oma kontoreid avama. «Kui meil oleks tunnel, võiksid Tallinn ja Helsingi kasvada kokku kaksiklinnaks. Siis oleks võimalik jõuda poole tunniga Tallinna kesklinnast Helsingi kesklinna,» rääkis Helenius.

Eestis on merealuse tunneli rajamist aegade jooksul arutatud ning isegi tunnelisuu koht on välja valitud, kirjutas Postimees ühes varasemas tunneliplaane kajastanud loos. Harju maavalitsuse nõuniku Kaarel Kose sõnul asub see Viimsi vallas. «Harju maakonna planeeringus on tunnelisuu võimaliku asukoha reserveering olemas, samuti Viimsi valla üldplaneeringus,» lausus Kose. Siiski polevat Viimsisse plaanitud asukoht kivisse raiutud. «Asukohta ei määra mitte praegu käimasolev eeluuring, pigem sellele järgnev täiemahuline tasuvusuuring,» ütles Kose toona.

Tagasi üles