Aja auk. Rahunege, ärge tehke seda!

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Frankie Goes To Hollywood- Relax! singli kaas
Frankie Goes To Hollywood- Relax! singli kaas Foto: Kuvatõmmis

«Relax, donʼt do it / When you want to suck it, do it / Relax, donʼt do it /  When you want to come,» laulis Liverpooli bänd Frankie Goes To Hollywood oma loos «Relax», mis tõusis sel nädalal 1984. Briti singlitabeli esikohale. Singel oli tegelikult välja antud juba 1983. oktoobris, kuid liikus tabelitipu poole tasa ja targu.

Nad olid pungitaustaga Liverpooli bänd, kelle kahest juhtfiguurist, lauljast Holly Johnsonist ja taustalauljast ning klahvimehest Paul Rutherfordist, õhkus korralikku nahkset hardcore gay kuvandit. See oli just täpselt, mida äsja tegutsemist alustanud plaadifirma ZTT vajas. ZTT võttis oma nime itaalia futuristi Marinetti helipoeemist pealkirjaga «Zang Tumb Tumb». Futuristid olid 20. sajandi alguses siis need, kes kuulutasid kadu kõigele minevikulisele ja kütsid mootorite mürisedes ja sõjale au hüüdes otse tulevikku.

ZTT peakorteris istusid kaks meest – üks neist omaaegne superprodutsent Trevor Horn ja teine endine New Musical Expressi muusikaajakirjanik Paul Morley (kellest kunagi tuleb kindlasti eraldi «Aja auk».) Neile, kuid eelkõige muusikaajakirjanik Morleyle tundus, et edetabeleid valitsevad ja muusikaga teenivad raha jobud ja imbetsillid ning nemad võiks seda kõike palju paremini teha, samas poetades ja peites popmuusikasse ka intellektuaalset pretensiooni ning euroopalikku elitaarset kultuursust.  ZTT trükkis näiteks Virginia Woolfi T-särke ja Jean Genet’ sokke. Nemad kuulutasid kadu popmuusikale sellisel kujul, nagu maailm seda seni tundnud oli.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles