Kulude kokkuhoiuks ning kiirema uurimistöö tagamiseks on kavas talletada kriminalistide jäljed riiklikus DNA registris.
Kriminalistide DNAst ja sõrmejälgedest tehakse andmekogu
2. september 2010, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo selgitas, et need politseiametnikud, kelle põhitöö on seotud sündmuskohtade tehnilise uurimisega – kriminalistid ja teised kriminaalmenetluses enam sündmuskoha tehnilise uurimisega seotud ametnikus annavad enda jäljed, mis talletatakse andmekogus. «Neid ei pea iga kord uuesti võrdlusmaterjalina võtma. Sellega tagatakse ressursside efektiivsem kasutus ning jälgede võrdlemise ökonoomsus välistamise kaudu,» sõnas Heinsoo.
Seaduseelnõu seletuskirjas on öeldud, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) praktikas pole harvad juhud, mil sõrmejälje- ja DNA ekspertiiside tegemisel on kohtuekspertidel tekkinud kahtlus, et sündmuskohal talletatud naha papillaarkurrustiku jälg või bioloogiline proov või ekspertiisiks esitatud objektilt ekspertiisi tegemisel avastatud jälg või proov pärineb uurimistoimingul osalenud politseiametnikult. Sellise versiooni kontrollimiseks tuleb kohtueksperdil iga kord uurimistoimingus osalenud politseiametnikelt sõrmejäljed või DNA-proov võtta. Pärast kontrollimist tuleb need andmed aga hävitada, sest puudub alus nende hoidmiseks. Ühe DNA-proovi analüüsi maksumus EKEI hinnangul on 900 krooni.
Vaja ka isiku nõusolekut
«Eeltoodust nähtuvalt oleks mõistlik, et EKEI-l oleks võimalus politseiametnike poolt jäetud jäljed koheselt elimineerida. Selleks tuleks politseiametnikud daktüloskopeerida (sõrmejäljed võtta – toim) ja neilt DNA proov võtta ning saadud andmed vastavatesse andmekogudesse koguda. Käesoleval ajal puudub selleks aga õiguslik alus,» märgivad eelnõu autorid.
«Ressursi kokkuhoiu mõttes on mõistlik hoida politseiametnike DNA ja sõrmejälgede andmeid täna toimivate riiklike registrite juures, kuid täiesti eraldiseisva osana, st teistest andmekategooriatest eraldi,» öeldakse seletuskirjas.
Ühelt politseiametnikult DNA proovi võtmise kulud on ligikaudu viis krooni, mis koosneb kahe vatitiku, DNA proovi karbi ja vinüülkinnaste maksumusest. Ühe DNA proovi analüüsi maksumus on 900 krooni.
Isikuandmete kaitse seaduse järgi on isiku biomeetrilised andmed delikaatsed isikuandmed. Isikuandmeid võib koguda üksnes seaduslikul teel, määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses. Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti.
Teenistuse lõppedes andmed hävitatakse
Ametikohtade loetelu, millel teenivalt politseiametnikult sõrmejäljed ja DNA võetakse, kehtestab politsei- ja piirivalveameti peadirektor.
Politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA proovi tulemusel saadud andmed hävitatakse politseiametniku politseiteenistusest vabastamisel.
Kriminalistide DNA-andmekogu on plaanis luua avaliku teabe seaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse raames, mis peaks jõustuma 2011. aasta 1. jaanuaril.