Rahandusminister tahab Mustpeade maja linnavalitsuse ja vennaskonna vahel ära jagada

Indrek Hargla keskajateemaline kriminaaldraama «Viimane mustpea» esietendus Mustpeade majas.

FOTO: Peeter Langovits

Rahandusministeerium ei taha Pikal tänaval asuvat Mustpeade maja Tallinna linna omandisse anda hoolimata sellest, et riigikohus tühistas 2013. aastal maja tagastamise otsuse.

Selle asemel on ministeerium teinud ettepaneku, et linn ja Mustpeade vennaskond võiksid muinsuskaitsealust hoonet kasutada kaasomanikena.

Möödunud aasta lõpul jõudis linnavalitsusse rahandusminister Maris Lauri allkirjaga kiri, kus tehakse linnale ettepanek «rääkida läbi Mustpeade vennaskonnaga ja selgitada, millistel tingimustel oleksid osapooled valmis hoone majandamisel ja kasutamisel koostööd tegema, eeldusel, et hoone tagastatakse kaasomandisse või õigustatud subjekti ainuomandisse».

«Viimast võimalust tuleks käsitleda muidugi üksnes juhul, kui ainuomandisse tagastamine võib reaalselt kõne alla tulla. Koostööplaan peaks hõlmama nii lähi- kui ka kaugemat tulevikku, võttes arvesse võimalikke muinsuskaitselisi kitsendusi, uuendusvajadusi või muid lisatingimusi,» lisab minister oma kirjas.

Linna positiivse vastuse korral soovib ministeerium vajalikke andmeid hiljemalt märtsikuuks.

«Asjaolu, et oma kirjas esitatud küsimustele soovib rahandusminister vastust alles märtsiks, näitab, et enne märtsikuiseid riigikogu valimisi ei kavatseta Tallinna linna 2006. aastal esitatud taotluse lahendamiseks midagi teha,» tõdes Tallinna abilinnapea Eha Võrk.

Abilinnapea sõnul ministri kirjale viisakuse pärast küll vastatakse, kuid nii olulise kultuuriobjekti puhul pole linnal võimalik mingeid kompromisse teha.

«Muuhulgas palub minister hinnata selle unikaalse muinsuskaitsealuse hoone sobivust intensiivse kasutusega kontserdipaigaks kaugemas ajalises perspektiivis, arvestades nii võimalusi selle tehnilisi tingimusi ja olmet muinsuskaitse nõudeid järgides nüüdisajastada kui ka tulevikus eeldatavalt avarduvat kontserdi- ja peopaikade valikut Tallinna linnas, tsiteeris Võrk.

«Tallinna linn on seisukohal, et Mustpeade maja unikaalsus kultuuriasutusena seisneb eelkõige akustikas, saalide sobivuses teatud muusikažanride nagu džäss, kammermuusika, barokkmuusika jne esitamiseks nii suuruse kui ka miljöö poolest. Ei Tallinna linnas ega riigis tervikuna ei ole teisi selleks nii hästi sobivaid ruume. Lühinägelik on seisukoht, nagu võiks Saku suurhall, Nordea kontserdimaja, Laagri City kontserdimaja või Noblessneri valukoda sobida seadusest tulenevate Tallinna linna avalike ülesannete täitmiseks ehk elanikkonna kultuurialaseks teenindamiseks niisama hästi, sealhulgas samades valdkondades kui Mustpeade maja,» ütles Võrk.

«On ilmne, et teatud teosed on nende ettekandmise keskkonna suhtes nõudlikumad kui teised. Üldjuhul ei imesta ju keegi, et operetti «Tsirkuseprintsess», balletti «Luikede järv» või ooperit «La Traviata» ei etendata Saku suurhallis,» lisas ta.

Võrgu sõnul on Tallinna linn Mustpeade maja hoone kui arhitektuuripärli säilimisse investeerinud juba sadu tuhandeid eurosid, mida kontserttegevusega ei olegi võimalik tagasi teenida ning pole tõenäoline, et sellises suurusjärgus kulutusi suudaks kanda mõni eraõiguslik isik.

«Tallinna linn on aga enim hämmeldunud ministri kirjas avaldatud seisukohast, nagu tuleneks kohtuotsusest, et Tallinna linna kaheksa aastat tagasi esitatud taotluse lahendamine on võimalik üksnes seeläbi, et linn ja vennaskond esitavad oma detailse nägemuse hoone ühisest kasutamisest koos kaasomanikule esitatavate ja muude väliste, nt muinsuskaitseliste tingimustega. Minister märgib, et kui «linn keeldub koostöövõimalusi isegi arutamast, siis ei saa ju valitsus sisuliselt otsustada, kas tagastamata jätmine on otstarbekas, nagu kohtuotsus nõuab». Tallinna linn on kõnealuste kohtuotsustega tutvudes lugenud neist välja aga hoopis muud. Nimelt on kohus rõhutanud, et vara endisel kujul kasutamise jätkumist ei saa tuletada kirjutistest, milles vennaskond annab edasi kavatsusi kasutada Mustpeade maja kultuurilistel eesmärkidel, sest neis märgitud asjaolude realiseerumist ei ole võimalik kontrollida,» selgitas abilinnapea.

«Etteruttavalt märgin aga sedagi, et Tallinna linn vaidlustab alati riigi poolt tema suhtes tehtud ebaõiged otsused. Seni on meid selles saatnud ka märkimisväärne edu ning Mustpeade maja kontekstis on väär mis tahes otsus, mis võtab linnalt selle olulise kultuuriobjekti omandiõiguse või käsib seda omandit jagada,» lausus Võrk.

Tagasi üles