Häirekeskus läheb üle täpsemale positsioneerimis- süsteemile

Igas kiirabiautos pole veel isegi GPS-seadet, mis aitaks mõnes kaugemas talus või uuselamurajoonis asuva hädasolijani võimalikult kiiresti jõuda. Kiirabiautojuht Kaido Voogla sõidukis on GPS õnneks juba olemas. Foto: Priit Simson

Juhtumid, kus kiirabi on kohale jõudes avastanud, et abivajaja asub tegelikult hoopis teises linnas, panid häirekeskuse telefonisüsteemi kaasajastama.

Kiirabiautojuhid ütlesid, et vahetevahel ikka nii juhtub. «Ajavad linna segamini. Häirekeskus ei süüvi, kas see tänav asub näiteks Rakveres, Tapal või Väike-Maarjas,» lausus Ida-Eesti häirekeskuse piirkonnas töötav kiirabiautojuht. Siis juhtubki, et auto sõidab ühele aadressile ja kohale jõudnud brigaad saab üllatuse osaliseks – sellises kohas hädavajajaid ei ole.

Alles hiljuti olevat olnud autojuhi sõnul juhus, kus auto saadeti Pikale tänavale Rakverre, aga hädavajaja asus hoopis Pikal tänaval Tapal. Kiirabiautojuhtidel on kuus kaheksa valvepäeva ja kord kuus tuleb seesuguseid olukordi ikka ette.

Põhjusi mitmeid
Kuidas siis olukord lahendatakse? Kümme aastat kiirabis töötanud juht ütles, et tihtipeale saavad nad juba eos aru, et midagi on valesti. «Kui mulle öeldakse näiteks Rakvere ja Pikk tänav, aga maja number on sajast suurem, siis me juba teame, et sellist numbrit ei ole olemas ja palume häirekeskusel uuesti kontrollida,» rääkis autojuht.

Samuti tuleb ette, kus öeldakse tänava nimi, kortermaja ja korterinumber. «Aga siis ütleme, et andke andeks, aga sellel tänaval ei olegi kortermaju,» rääkis autojuht.

Olukordi, kus säärane eksimus on maksnud hädavajajale elu, kiirabiautojuhid ei tea, sest neid sellest ei teavitata. Samuti ei öelda patsiendile, miks täpselt kiirabi nii palju hiljem tuli.
Tallinna kiirabi juht Raul Adlas nentis, et selliseid apse tekib, kuid mitte sageli.

«Kui tuleb selline aadress, kus maja või korterinumber ei klapi, palub kiirabi häirekeskusel alati aadressi täpsustada,» selgitas Adlas. «Ma ei saa öelda, et see oleks Tallinnas probleem, aga siiski võib juhtuda, eelkõige nende tüüptänavanimedega. Tõsist juhtumit ma aga praegu ei suuda meenutada,» märkis Adlas. Tüüptänavanimed on näiteks Aasa, Nurme, Pikk ja teised sellised, mida võib leida pea igast linnast või alevikust.

Sellised vead võivad Adlase sõnul tekkida puhtalt tehnikast. «Kui näiteks inimene asub Keilas, aga mingitel müstilistel põhjustel satub tema kõne hoopis kuskile mujale häirekeskusesse,» selgitas Adlas. Samuti võib ette tulla, et inimene soovib kutsuda kiirabi oma lapsele, kes viibib Viljandis, kuid helistaja ise on hoopis Tallinnas. «Kõne laekub automaatselt Tallinna, aga ema soovib kiirabi Viljandisse. Kui ta unustab linna öelda, siis võibki viga juhtuda,» sõnas kiirabijuht.
Teiseks teguriks võib olla tihtipeale see, et helistaja on endast väljas. «Võib ka olla, et inimene on joobeseisundis,» lisas Adlas.

Uus süsteem
Aadresside täpsustamine on aga kiirabijuhi sõnul igapäevane töö – kust uksest täpselt sisse ja mis see korterinumber täpselt oli või mis korrus.

Süsteem, kuidas kiirabi hädavajajani jõuab, on iseenesest lihtne. Inimene helistab hädaabinumbril 112 ja kui ta teeb kõne näiteks Tallinnast, jõuab info automaatselt Põhja-Eesti häirekeskuse piirkonda. Kui aga selle häirekeskuse liinid on hetkel hõivatud, suunatakse kõne teise lähemasse häirekeskusse. Viimaseid on Eestis neli – Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Eesti keskus.

Ja kui öeldakse, et palun kiirabi Pikk tänav 12, aga jäetakse linn täpsustamata, on valikuvariante vähemalt kümmekond. Ja segaduse tekkides võib juhtuda, et Tallinna asemel saadetaksegi kiirabi Pärnusse Pikale tänavale.

Sel põhjusel läheb häirekeskus hiljemalt kahe aasta pärast üle nn positsioneerimissüsteemile, kinnitas häirekeskuse direktor Janek Laev. Üleminek läheb maksma 24 miljonit ja süsteem peaks töökorras olema 2012. aasta esimese poolaasta lõpuks.

Kui praegu tuleb häirekeskusesse kõne, siis dispetšer ei näe, kust see tuleb. «Kuid siis on meil kõigil ühine süsteem. Kui kõne tuleb, on selle helistaja asukoht kohe näha nii häirekeskusele kui ka autojuhtidele. Samuti näitab süsteem ära selle, kuidas hädavajajani kõige kiiremini kohale jõuda,» selgitas Laev.

1 küsimus

Millest võivad sellised vead kiirabi väljasõitmistel tekkida?

Janek Laev
häirekeskuse direktor

Sellised juhtumid on üksikjuhtumid. Me saadame ööpäeva jooksul kiirabi välja 700–800 korda ja vahel võib sellist asja ette tulla, aga sugugi mitte iga päev.

Häirekeskus on üle Eesti ühine asutus ja meie süsteem on üles ehitatud nii, et kui üks häirekeskus ei saa hakkama, sest liiga palju kõnesid on korraga, tulevad teised häirekeskused appi kõnesid vastu võtma. Inimese mure kuulatakse ära, tehakse riskihinnang ja pannakse andmed andmebaasi.

Vastavalt sellele saadab õige häirekeskus abi välja. Kuskilt kaugelt keegi kolmas kedagi välja ei saada. Vahe on selles, et ummikseisus olev häirekeskus ei suuda lihtsalt inimeste kõnedele vastata.

Aadressi viga võib tekkida mitmel põhjusel. Esiteks võib eksimuse teha inimene, kes häirekeskusse helistab. Ta on kindlasti ärevuses, ja kui inimene kriisiolukorras räägib, siis järgmine päev ta ei pruugi mäletadagi, mida ta rääkis.

Teisalt on juhtunud, et Tallinnast tulnud kõne suunatakse Pärnusse ja sealtpoolt kõne vastuvõtja ei tule selle peale, et see Pikk või Lai tänav, millest hädavajaja räägib, ei asugi Pärnus, vaid hoopis Tallinnas.

Kommunikatsioon on keeruline asi, meie suhtlemine toimub väga lühikese aja jooksul ja olukorra peab lahendama kiiresti. Ja just kiiruse tõttu võib tekkida vahel olukord, kus ühte asja võidakse mitmeti mõista. Häirekeskuse töötajad läbivad kõik aastase koolituse ja neile on antud selged juhised, kuidas kõnedele vastata ja mida küsida.