/nginx/o/2012/06/15/1169604t1hed00.jpg)
Ehkki riigikohus leidis möödunud aasta lõpul tehtud otsuses, et ettevõtja Anti Tammeoksa suhtes tehtud jälitustoimingud olid õigusvastased, ei muuda see prokuratuuri kinnitusel laiemalt praegust jälitustegevuse praktikat.
Riigikohus kuulutas ettevõtja pealtkuulamise ebaseaduslikuks
3. veebruar 2015, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus otsustas mullu detsembri keskel, et 2010. aasta sügisel endise riigikogu liikme, EASi nõukokku kuulunud Anti Tammeoksa mobiiltelefoni pealtkuulamine ei olnud õiguspärane, sest eelnevalt ei olnud kasutatud kõiki muid võimalikke menetlustoiminguid.
Uurijad kuulasid Eesti Pakendiringluse tootmis- ja logistikajuht Anti Tammeoksa mobiili pealt 2010. aasta 27. oktoobrist kuni 26. novembrini kriminaalmenetluse raames, milles uuriti MTÜ Võru Jäätmekeskuse juhatuse liikme võimalikku võimu kuritarvitamist ja Tammeoksa seotust võimaliku soodustuskelmusega. Ehkki kriminaalmenetlus lõpetati kaks aastat hiljem, alustati jälitustegevusega kogutud info põhjal 10. aprillil 2012 kriminaalmenetlust hoopis Tammeoksa suhtes, kahtlustades teda soodustuskelmusele kihutamises ja kaasaaitamises.
Nimelt oli Tammeoksa telefonivestluste pealtkuulamise põhjal tekkinud uurijatel kahtlus, et ta organiseeris Euroopa Liidu toetuste väljapetmist mitme äriühingu (OÜ-d Nelitäht ja Keskkonnatehnika) abil, soovides saada toetust, aga mitte maksta omafinantseeringut.
Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et soodustuskelmuse kohta jälitustoiminguga andmete kogumine ei saanud olla õiguspärane. Lisaks muule tulenes järeldus ka sellest, et informatsiooni selle kuriteokahtlusega seoses saadi juhuslikult usalduse kuritarvitamise kahtlustuse kohta jälitustoiminguid tehes.
Riigikohus mõistis oma otsusega ka riigilt välja 1407 eurot Tammeoksa esindajale makstud tasu katteks.
Seega ei saa pealtkuulamistega kogutud materjali kasutada Tammeoksa suhtes algatatud kriminaalasjas.
Prokuratuuri jaoks see otsus siiski oluliselt nende praegust praktikat pealtkuulamiste suhtes ei muuda. Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles Postimehele, et riigikohtu lahend puudutab eelkõige ikkagi konkreetset kriminaalasja ning selles aastaid tagasi kohtu poolt antud luba.
«Prokuratuur on jälituslubade taotlemisel ja kohtud lubade väljastamisel seaduste muudatusi ja selles valdkonnas arenevat kohtupraktikat järjest arvesse võtnud ja oma tegevust nende järgi kohandanud. Seega võib öelda, et aasta-aastalt on kohtute poolt antud jälitusload muutunud oluliselt põhjalikumalt motiveeritumaks,» sõnas ta.