Luuletaja, esseist, eepik, õpetlane… Hasso Krull, milline nendest olemisvormidest on teile kõige lähedasem?
Luule on põhiline. See määrab suhte keelega ja nõuab kõige rohkem pühendumist. Luule lugejaid on küll alati vähem, aga see väike hulk mõjutab keele arengut, elutunnet ja mõtlemist kõige rohkem. Essee on mõnevõrra lihtsam vorm, tavaliselt on seda ka lihtsam lugeda. Aga essee nõuab ka loogilist arutlemist, põhjendusi ja selgitusi. Need muudavad ta hapraks ja kaudseks, sest kunagi ei saa midagi lõplikult põhjendada. Ainult luules saab asju öelda päris otse. Õpetlaseks saada polegi ma tahtnud, aga kui see nii on, siis juhtus see kogemata kombel, vajadusest seletada oma maailmanägemist.