Tallinn keeldub gümnasistidele riiklikku lõunatoetust maksmast
Lisatud KUKU raadio intervjuu!

Koolisöökla.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kui teistes omavalitsustes makstakse sellest aastast gümnasisti lõuna kohta 78-sendist toetust, siis Tallinnas mitte, sest pealinn väidab, et neil ei ole alust ega raha toetust maksta. 

Kui varem maksis riik põhikoolilapse koolilõuna toetuseks 78 senti päevas, siis sellest aastast laienes riiklik toetus ka gümnaasiumiõpilastele. Selleks muudeti eelmise aasta oktoobris põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, detsembris võeti vastu tänavune riigieelarve.

Tallinn aga pole siiani gümnasistidele lõunatoetust maksnud. Jaanuaris maksid lapsevanemad söögi eest endiselt täishinda. Mitmed vanemad on pöördunud nii Tallinna haridusameti kui ka haridusministeeriumi poole.

«Raha ei ole, keegi ei ole eraldanud selle tegevuse katteks raha. Nii lihtne see ongi,» ütles Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.

Haridusminister Jevgeni Ossinovski (SDE) sõnul ajab Tallinn poliitilist jonni, sest haridustoetus laekubki alati omavalitsustele väikse viivitusega aasta algusel.

Ta lisas, et see ei ole Tallinnal takistanud maksta jaanuaris õpetajate palku ega ka põhikooliõpilaste toitlustamise eest. Ka põhikoolilapse lõunatoetus (78 senti) ei ole riigilt veel laekunud.

Mujal võimalik, Tallinnas mitte

Ossinovski kinnitusel jõuab toetus omavalitsusele veebruaris või märtsis ja kulud tasaarveldatakse.

«Tallinn on tehislikult tekitanud probleemi, et nad ei saa maksta. Poliitiline mängimine ei ole viisakas selle teemaga,» lisas haridusminister, kelle kinnitusel saadeti novembris linnale ka ülevaade, kus selgitati, kui palju linn haridustoetust saab ja sellega oleks pidanud eelarvet planeerides ka arvestama.

Tallinna gümnasistide koolilõuna toetuseks on riigi poolt eraldatud 950 000 eurot.

Pajula pole enda kinnitusel selliseid numbreid näinud ega tea üldse, kui palju riigilt raha on oodata.

Põhikoolilaste toidutoetus pole küll laekunud, kuid Pajula sõnul saavat linn hakkama, sest omalt poolt on eraldatud veel lisasumma, et toit põhikoolis täiesti tasuta oleks. «Tinglikult öeldes esimesed kaks-kolm kuud nad söövad munitsipaalrahast ja teine osa tuleb juurde hiljem,» rääkis Pajula.

Kuigi teised omavalitsused saavad tasaarveldusi teha ka gümnaasiumilõuna puhul, siis Tallinnas olevat see võimatu.

Määrus võeti vastu eile

«Küsimus ei ole selles, et Tallinnal ei ole raha. Selleks, et kool saaks hakata raha kasutama, pean mina tegema käskkirja. Mina ei saa eraldada raha, kui mul ei ole seda raha. Volikogu võtab vastu eelarve. Ma ei saa anda käskkirja, et Tallinn maksab raha omast taskust. Tehniline lahendus on puudu. Peaksin täna andma mingi käskkirja koolidele raha eraldamiseks, aga mul ei ole alust,» selgitas Pajula.

Ta tõi välja, et valitus võttis alles eile vastu määruse, mis kinnitab omavalitsustele toetusraha jagamise põhimõtted.

Tartu linnapea Urmas Klaas (RE) ütles, et Tartu gümnasistideni on 78-sendine toetus jõudnud ja selleks ei olnud mingit takistust. «Riigieelarves on summad ette nähtud. Sama loogika järgi tuleb õpetajate palgaraha, õpetajate palk ei jää ka välja maksmata. See raha laekub hiljem tasandusfondi kaudu,» lisas Klaas.

Ossinovski: Tallinn tegeleb pseudojuriidikaga

Pajula ütles, et tema ei tea, kuidas teised omavalitsused koolilõunatoetust praegu maksta saavad. «Ma ei tea teiste kohalike omavalitsuste kohta ja gümnaasiume kõigis omavalitsustes ei ole. Ma ei tea, kuidas Tartus on,» kommenteeris Pajula.

Ossinovski selgitas, et on kolm seadusandlikku akti, mille järgi saab omavalitsus teada, kui palju koolitoiduks riigilt raha laekub. Esimene on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis ütleb, et riik eraldab kohalikele omavalitsustele õpetajate palgaraha ja koolitoiduraha. Iga aastal võtab riik vastu ka eraldi määruse ja korralduse. «Määrus võeti vastu eile ja korraldus võetakse vastu järgmisel nädalal. Eelmisel aastal võeti määrus vastu üldse aprillis,» rääkis Ossinovski.

Tema sõnul teab Tallinn suurepäraselt, et määruse menetluse ajagraafik on tavapärane. «Seega eirab Tallinna linn pseudojuriidiliste argumentidega oma kohustust tagada koolilõuna toetuse jõudmine Tallinna gümnaasiumiõpilasteni,» lisas minister.

Endine haridusminister ja keskerakondlasest riigikogu liige Mailis Reps ütles, et tegelikult valmistab see omavalitsustele probleeme, et väga täpne ülevaade sellest, mis summad haridustoetusena laekuvad, selguvad alles aasta alguses. Seni, kuni ei ole vastu võetud määrust, on tema sõnul omavalitused veel ebakindlad, sest hariduse rahastamine muutub sageli.

«Kui kõikumine on suur, on raske eelarvet planeerida, aga koolitoit on eraldi sihi peal ja selle peaks ikkagi omavalitsus kinni maksma. Järelikult on see Tallinna jonn, kuigi raha pole linn tõesti saanud,» ütles Reps.

Tagasi üles