Naiselikult nõudlik Missis Euro

Siit tuleb järelkasv: Tea Varrak koos oma noorima poja, 8-aastase Ernst-Erichiga kodu lähedal Nõmme mändide all. Foto: Liis Treimann

Rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak, euroraha maaletooja, annab muu seas teada: «Ma ei ole kunagi tunnetanud, et pean seepärast, et olen naine, midagi meestest rohkem tõestama.»

Tea Varraku (50), rahandusministeeriumi kantsleriga seoses ei saa rahast üle ega ümber.
Esiteks, just tema on see, kes Eesti nn €-komisjoni juhina peab tagama, et euro saabuks tuleva aasta algul tehniliste tõrgeteta.

Teiseks, juba tunamullu pälvis ta ajakirjanduses tähelepanu kui kõige kõrgema palgaga naissoost riigiametnik. Tema aastane teenistus küündis 774 535 kroonini ehk keskmiselt 64 544 kroonini kuus.

Eelmisel aastal tabasid palgakärped tedagi. Varrak teenis mullu 707 762 krooni ehk keskmiselt 58 980 krooni kuus.

Tänavu kevadel tekitas ta elavat vastukaja esinemisega ETV saates «Vabariigi kodanikud», kus ütles, et rahvale peaks rohkem selgitama, milles seisneb riigiametnike töö, et ei tekiks arusaamatusi nende kõrgete palkade ümber.

Alljärgnevalt ta muu hulgas seletabki. Aga kiirel pärastlõunasel ajal, mil ta pidi tunni pärast tormama rahandusministeeriumi 8. korruse kabinetist tööküsimusis Toompeale, rääkis ta palju muudestki asjadest, väga inimlikest. Pärast tunnistas, et rääkis isegi asjust, millest ta alati suurt rääkima ei kipugi.

Teeme esmalt ühe asja selgeks. Kaks aastat tagasi kirjutas Õhtuleht, viidates omakorda ajakirjale Naised, et Tea Varrakul on omanimeline kirjastus. On siis või ei ole?

(Naerab.) Mitte ainult kirjastus, vaid mind kahtlustatakse ka keelefirma TEA omamises.

Niisiis, te ei ole kummagagi seotud?

Ei ole tõesti. Ükski sugulane ka ei ole.

Mis tunde see tekitab, kui teid nende ettevõtetega seostatakse?

Naerma ajab. Kui olin Audenteses tööl, seisis mul ukse peal silt «Tea Varrak». Lapsevanem, kes tuli last kooli panema, imestas: oi, teil on kaks kirjastust ühes toas!

Kas mäletate, kuidas teenisite oma esimese raha? Mina näiteks teenisin marju korjates.

Kunagi oli jalatsivabrik Kommunaar, kus käisin koolivaheajal iga päev sööklas koristajaks. Seal nägin nii pikki rotte (näitab kätega: 25–30 cm). Kartsin neid kohutavalt.

Miks just sinna tööle läksite?

Olen rahalises mõttes suhteliselt tagasihoidlikust perekonnast. Iga rubla, mis sai lisaks teenida, andis mulle võimaluse õmmelda endale ise riideid.

Nüüd olete väidetavalt Eesti kõige rohkem teeniv naisametnik. Kui suur oli te esimene rublapalk?
80 rubla. See oli ammu, kui Olümpia hotell oli just valmis saanud. Olin seal personaliosakonnas oma esimesel tõelisel töökohal.

Kas see tuleb meelde, mis te esimeste kroonide eest ostsite?

Miks ei tule! Sel päeval, kui tulid kroonid, lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli ja läksin õhtul oma grupiõdedega, keda oli 19 raamatupidajat, Gloriasse lõpupidu pidama. Olime seal ainukesed külalised. Kabareeprogramm esitati ainult meile. Õhtu arvet ma ei mäleta, aga see oli imepisike.

Nüüd tuleb teie eestvedamisel meile krooni asemele euro. Kas see tekitab teile väikseid süümepiinu ka?

Ei tekita. Meie krooni tugevust näitabki see, et saame eurole üle minna.
Mulle endale meie kroonid väga-väga meeldivad, aga arvan, et euro on täitsa vääriline seda teatepulka üle võtma.

Kui saaksite päris isiklikult ja emotsionaal­selt valida, siis kumba eelistaksite meie käibes, kas kroone või eurosid?

Eurosid. Kindlasti.
Tuletan siit, et järelikult te ei usu Eesti krooni püsimisse.
Minge nüüd, kust te selle järelduse teete! Juba 1992. aastast oleme oma raha sidunud [Saksa margaga, hiljem euroga], nii et need on vaid paberraha ja müntide liigid, mis muutuvad.

Kas usute, et 1. jaanuarist ei tõuse hinnad rohkem kui üks protsent?

Euro tulekuga seoses ei ole hinnatõusud olnud mujal suuremad kui 0,2–0,3 protsenti aasta jooksul. Aga keegi ei saa välistada hindade tõusu, sest elame turumajanduses, kus konkurents on põhiline, mis hindu määrab. Kindlasti olete näinud, et hinnatõus juba mingil määral käib. Mu lemmiksai Kirde sai maksis varem
5 krooni ja 40 senti, aga nüüd 5,80.

Kui kindlalt usute, et euro püsib? Sest küllap nii nagu mina, olete ka teie lugenud prognoose euro kollapsi kohta lähiaastatel.

Ütlen siiralt: mina usun, et püsib. Eurot kasutavad nii paljud inimesed ja huvi euro püsimise vastu on väga-väga paljudel riikidel.

Kui keegi tuleks küsima, et proua Varrak, kui pikas perspektiivis lubate anda kindlustunde, et euro ei kuku kokku, elu ei lähe kallimaks, midagi ei lähe hullemaks, siis mida vastaksite?

Ütleks sellele inimesele, et kõige olulisem on see, et ta tervis on korras, et tal on töökoht, et ta kindlustab oma pere heaolu. Ja kui ta rahulikult edasi toimetab, siis riik kindlasti teeb maksimumi, et tal oleks siin hea elada.

Julgen kindlasti väita, et paanikal ei ole mingil juhul mõtet. Meie majandus on päris hea korras. Jah, meil on tööpuudus, ja sellega tuleb tegelda. Aga kui mõtleme teistpidi, siis need meetmed, mida saame tööpuuduse vähendamiseks ette võtta, on väga paljus tänu sellele, et oleme saanud euroraha kasutada.

See on ilus poliitiline vastus, aga kui mitu aastat annate siiski eurole garantiid?

Kuidas saab garantiid anda?! Autodele antakse kolm aastat, viis aastat...
Just seesugust garantiid ma teilt palungi!

Pakun välja 25 aastat. Siis vaatame uuesti.

Aitäh, nüüd on inimestel vähemalt kindlustunne – kantsler isiklikult lubas.
(Naerab.) Jah, kui nad usuvad.

Mis teile kantsleritöös meeldib?

Raske töö. Mulle on alati meeldinud raskustest väljatulemine ja probleemide lahendamine. See on mingil määral missioon, sest ka mu eelmistel töökohtadel – Mainori majanduskoolis ja Audenteses – ei oleks saanud tugeva missioonitundeta midagi head ära teha.

See kõlab banaalselt, aga tegelikult ma nii tunnengi: et suudan midagi ära teha, mul on ideid ja mõtteid. Ja kui neid lastakse ellu viia, siis see ongi töö, mis meeldib.

Aga ma ei ole kunagi teadlikult oma karjääri planeerinud, kinnisideena mõelnud, et tahan olla sellel või teisel kohal juht.

Enne teie jutule tulekut rääkisin oma kolleegi Argo Ideoniga, kes ütles, et jätate hästi enesekindla mulje. Kas olete siis enesekindel?

Aga kui mina ka ei ole, kes siis veel on? Kui Argo Ideon küsis minu käest, kas euro tuleku tehnilised ettevalmistused on kontrolli all ja kes võtab vastutuse, siis julgesin väita, et on kontrolli all, nii palju kui saavad olla, ja mul ei jää muud üle, kui komisjoni esimehena vastutada selle eest. Seepärast ma peangi enesekindel olema. Arvan, et rahandusministeeriumi kantsler ükskõik mis riigis ei saa olla vastutusvaldkonnas vähem enesekindel.

Tundub, et te ei ole mitte ainult väga enesekindel, vaid ka äärmiselt jõuline.
Jõuline?!

Ja see, muide, ei ole ainult minu mulje. Nii mõnedki meie toimetuses on avaldanud arvamust, et olete karm naine.

Karm?! Lohutuseks võib öelda, et olen enda suhtes veelgi karmim. Olen hästi nõudlik, see on õige. Olen sellepärast, et annaksime endast alati maksimumi, kui meile on midagi usaldatud ja mingid ülesanded pandud.

Nii et olete perfektsionist ja maksimalist?

Tööasjades küll, jah.
Ent selliste inimestega, kes ei anna kellelegi armu, on vist väga raske koos töötada.
No nii ka ei ole. Pigem on nii mõnigi süüdistanud, et olen liiga pehme.

Ütleme nii: tänapäeval ei saa ükski juht üheski organisatsioonis, kus inimesed on spetsialistid ja oma ala professionaalid, olla niisugune, kes juhib jõuga.  Juhtida võib ideedega, lahendustega ja ühistööna, meeskonda kaasates.

Kellelegi ei saa peale suruda, et ma tahan, et sa teeksid nii.
Pehmeks pidamine tuleb ehk sealt, et kui üks kord ei ole õiget asja õigeks ajaks ära tehtud, siis teine kord veel räägin huumori ja naljade kaudu, ja kui kolmas kord ka midagi ei tule, siis neljas kord pean tõsisema häälega ütlema.

Ma ei ole mitte kedagi karistanud, nii et ma ei tea, kas ma ikka olen väga kuri või jõuline.

Kas olete naisena kunagi tundnud, et seepärast on teid tööl alla surutud või – nagu moesõnaga öeldakse – diskrimineeritud?

Ei ole. Ma arvan, et juhi puhul pole üldse vahet, kas oled naine või mees. Maksavad ideed, kuidas sa oskad neid ära seletada, välja käia ja lahendusi pakkuda. Ajakirjandus on küll püüdnud nais- ja meesjuhtidel vahet teha ning väitnud, et naised peavad end tükk maad rohkem tõestama kui mehed. Mina nii ei arva.

Aga öelge palun, kust siis need jutud tulevad, et naisi surutakse maha ja nad peavad end rohkem tõestama?

Küsige nende käest, kes seda räägivad.
Ma ei usu neid jutte.
Mina ka ei usu.

Mida te sookvootidest arvate?

No tere, talv! (Puhkeb naerma.) Olen hästi naiselik naine ja julgen kindlasti tunnistada, et võrdõiguslikkuse jutud on olulised, aga inimest ei peaks hindama tema soo järgi, pigem selle järgi, mida ta teha oskab ja millega hakkama saab.

Kuidas suudate end igasugustes nõukogudes ja juhatustes rakkes hoida, kui ütlete, et kantsleri töö on 24 tundi ööpäevas?

24 tundi seitse päeva nädalas tähendab seda, et pead kogu aeg teadma, mis toimub. Minu juhtimisstiil on selline, et igaüks oma valdkonnas teeb ja vastutab ise. Sekkun vaid siis, kui on suured probleemid või küsitakse, kuidas teha.

Mul on väga hea meeskond, koosneb meestest.
Paljud ametid käivad kantsleri ametikohaga kaasas, näiteks vabariigi valitsuse kriisikomisjon. Mis puudutab nõukogusid, siis kuulun kultuuriga seotud nõukogudesse. Minu panus on teha finantsilisi ettepanekuid, näiteks Eesti Rahva Muuseumi ehitamisel, et leida rahaliselt optimaalsed lahendused.

Ja ega nõukogud käi iga kuu koos.

Kuidas on kolme lapse kõrvalt võimalik kokku saada nii aukartustäratav CV nagu teil?

Te küsite nii huvitavalt – CV kokku saada.

Võin ka lihtsamalt küsida: kuidas on võimalik teha tööd ja kasvatada lapsi korraga?

Veel kord: ma ei võta oma tööd nii, et teen karjääri.
Arvan, et lapsed on palju rõõmsamad, kui nende ema teeb tööd, mis talle meeldib. Ja arvan, et lapse kasvatamine ei käi nii, et pead kogu aeg iga minut lapsega kohe füüsiliselt tegelema. Teatud vanuses on ju lastele nende eakaaslased palju huvitavam seltskond.

Võin kinnitada, et töölt koju ma jooksen alati, õigemini – teen seda hirmus kiiresti. Tihtipeale teen ka sporti, mis on mu igapäevase elu osa, sedasi, et väike poeg on kaasas. Nii et olen nädalavahetuse temaga koos; suuremad lapsed ei ela mul enam kodus. Aga lapsed on mind alati väga toetanud.
Ja mul on mehega vedanud. Väga vedanud. Mees viib hommikul last kooli, enne kui tööle läheb, ja kui on võimalus, siis on ka järele läinud.

Millega te abikaasa tegeleb?
Kirjastuses töötab (puhkeb naerma), aga mitte TEAs ega Varrakus, vaid Juura, Õigusteabe ASis, mis annab välja juriidilist kirjandust.

Lõpetasite kõrgkooli alles 32-aastaselt. Miks nii hilja?

Võin teile öelda, et ega ma ole mingi muster-haridusteel-käija. Õppisin tõepoolest ülikoolis kaua, sain kaks last sünnitatud. Ütleme nii, et olid ajad, kui haridus ja õppimine ei olnud minu mõttemaailmas prioriteetsed. Aga hiljem magistrantuuri tegin kiiresti ära õige ajaga.

Nüüd võiksite siis doktoritöö otsa teha!

Olen mõelnud. Aga siis mõtlesin ka seda, kas olen teadlase tüüp. Kindlasti ei ole.

Olete rahmeldaja tüüp?

Vastupidi. Rahulik igapäevane korraldaja ja organiseerija. Pigem logistik.

Kuidas te rulluisutamise leidsite? Olite nooruses ju hoopis sportvõimleja.

Te olete kõik juba ära uurinud!
Kuidas muidu. Ma pean ikka teadma, et õppisite Tartu 10. keskkoolis, kus oli hea tase, aga Tallinna 46. keskkoolis oli tase kehv.

Tartu 10. keskkool mulle väga meeldis. Väga inimlik kool. Mul on sealt ainult head mälestused. Õpetajad olid nõudlikud, ma pidin õppima nii, nagu õppima peab. Kui tulin Tallinna, ei õppinud ma pool aastat üldse midagi, sest teistega võrreldes olin hoopis haritum (turtsatab).

Sporditegemine on mulle sama igapäevane nagu töölkäimine ja lastekasvatamine. Olen ka rahvatantsuga tegelenud, enam kui 15 aastat. Alustasin Kullaketrajates ja siis olin Leigarites.

Rahvatantsus on võimalik anonüümseks jääda, spordis mitte – seal on tulemused väljas.
Ma ei ole kunagi armastanud midagi selle pärast teha, et tulemused oleksid kuskil väljas. See on ka põhjus, miks ma ei ole rulluisutamises võistlema läinud. Teen seda enda jaoks.

Miks te teistega võistlemas ei taha käia?

Teile see kindlasti ei meeldi, sest te käite võistlustel – ma ka uurisin teie kohta –, aga mulle selline eneseeksponeerimine ei istu. Teen sporti iseenda jaoks ja olen kohutavalt rõõmus, kui mu aeg paraneb.

Kuidas teil suvel käega õnnetus juhtus?

Läksin väga uljaks kätte. Sõitsin aastaid nii, et midagi eluohtlikku ei olnud juhtunud. Siis sõitis Sakus mulle ette auto. Ta tuli minu meelest ülikiirelt, sest mina tulin oma täiskiiruse pealt.

Kui palju on teie täiskiirus?

Jälle tahate aegu rääkida!

Ise ju ütlesite, et mõõdate oma aegu.

Mõõdan, mõõdan. Kilomeetrit sõidan alla kolme kindlasti, ka kahe ja poolega. Tulin selle kiirusega, ja auto keeras ette. Muud varianti ei olnud, kas lennata autoga kokku või sellest üle või end maha visata. Ma siis viskasin ennast peaaegu auto rataste alla asfaldile. Ranne murdus neljast kohast.

Kui palju luumurd tööd segas?
Haiguslehel ma polnud. Aga käsi oli kipsis seitse nädalat. Näete... (näitab vasakut rannet kõrvuti paremaga – see ei paindu enam hästi).

Kas loodate, et rulluisutamine teeb teid nooruslikumaks?

Asi ei ole nooruses. Ja ma ei tee ainult rulluisutamist. Sõidan kodus ka veloergomeetriga ja võimlen. Tähtis on see, kuidas sa iseennast tunned, ja – ptüi-ptüi-ptüi – mind ei ole tõesti haigused kiusanud. Arvan, et see sõltub palju sellest, et ma sportlikku eluviisi armastan. See enesetunne, see väsimus, mis pärast trenni on – paremat tunnet annab otsida. Loomulikult on lihased toonuses, tunned end hästi ja saad endale kõiki toite lubada.

Millega lapsed tegelevad?

Kõige noorem poeg läks 2. klassi. Vanem poeg töötab Eesti Energias, ta on nn IT-mees. Keskmine poeg läks kõrgkooli ärijuhtimist õppima.

Kui euro saab maale toodud, siis saate vist kuskile suure risti tõmmata või linnukese teha?

Selleks tuleb veel kõvasti vaeva näha, aga maale tuleb ta igal juhul. Tuleb vaadata, et oleks võimalikult vähem apsusid.

Mis võib vussi minna? See on eelviimane küsimus, siis jõuate ilusasti Toompeale.

Te olete väga täpne, mis mulle meeldib. Ma olen ise ka väga täpne.
Ükski riik ei ole siiamaani saanud nii, et mingit äpardust ei ole. Näiteks Maltas, kui kell kukkus, läks peaminister automaadist eurosid võtma, ja eurosid ei tulnud.

Oleme hästi palju vaeva näinud, et kõigi möödapanemistest õppida, aga kindlasti võib juhtuda, et kusagil polegi raha, mida välja võtta. See võib sõltuda ilmast, kas autod saavad raha laiali vedamisega hakkama.

Oleme ju lubanud igale saarele sularaha kohale viia. Kindlasti võib tulla mingeid tõrkeid IT-süsteemides, aga loodan, et need on minimaalsed, mis välja ei paista, ja saame nad kiiresti likvideeritud.

Liiati lubasite Postimehe intervjuus, et kõik on kontrolli all.

Jah, just.

Kui see töö saab tehtud, siis mis edasi?

Minu kantsleritähtaeg, viis aastat, kukub jaanuaris. Ausalt öeldes ei ole ma väga sügavalt selle peale mõelnud, mis siis toimub. Praeguste ülesannete täitmisega on piisavalt palju tegemist. Ei ole mõtet ennast ette hulluks mõelda, mis siis tegema hakkan. Eks elu näitab.

Ega teid vist keegi ula peale jäta?

No nii enesekindel inimene ma ka ei ole, et arvaksin, et olen täiesti asendamatu või sellise pagasiga, et uksest ja aknast tööpakkumised sisse jooksevad. Loodan, et kuhugi on mind ikkagi vaja.

Päris-päris viimane küsimus: kas suvel puhata ka üldse saite?

Poolteist nädalat täpselt sel ajal, kui kips oli.

CV Tea Varrak (50)

rahandusministeeriumi kantsler
sündinud 15. veebruaril 1960

Haridus
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond, majandusanalüüsi ja raamatupidamise eriala, ökonomist (1992); Tartu Ülikooli majandusteaduskond, ärijuhtimise magister (1998) 
Töö
2006–... rahandusministeeriumi kantsler
2005–2006 rahandusministeeriumi abiminister 
2002–2005 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees
2002–2005 Juura, Õigusteabe ASi nõukogu esimees
2002–2005 ASi Audentes nõukogu esimees 
1995–2002 ASi Audentes asutaja ja juhatuse esimees
1995–1997  Fontese Koolituse ASi juhatuse esimees, asutaja ja tegevjuht  
1992 Mainori Majanduskooli asutaja ja direktor  

Muu tegevus
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asekuberner Eestis
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asekuberner Eestis
Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse võrgustiku liige

Komisjonid ja nõukojad: kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liige; vabariigi valitsuse kriisikomisjoni liige; Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liige; Norra ja EMP finantsmehhanismide juhtkomisjoni esinaine; kohalike omavalitsuste saneerimiskomisjoni esimees; Saaremaa püsiühenduse asjatundjate komisjoni liige; Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsiooni liige; sisekaitseakadeemia nõunike kogu liige; rahandusministeeriumi majanduspoliitilise nõukoja esimees; Majandaja kolleegiumi liige

Nõukogud:
Rahvusooper Estonia nõukogu liige; Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse nõukogu liige; EASi nõukogu ja auditikomitee liige; kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse nõukogu liige; Eesti Rahva Muuseumi Ehituse Sihtasutuse nõukogu liige; Kultuurkapitali nõukogu liige

Hobid 
sport, kokandus, rahvatants

Pere
abikaasa Peeter Varrak töötab kirjastuses
lapsed Greg (28), Karl-Erik (21) ja Ernst-Erich (8)

Arvamus

Heldur Meerits
Audentese nõukogu esimees,
Tea Varraku kolleeg Audentese rajamise päevilt
Tea on inimesi hästi kaasa haarav, innustav ja vedav juht. Samas on ta üsna kindlakäeline, ja see veenab inimesi.
Teal on ka turunduslikku talenti. Näiteks Audentese kooli kolimine kesklinnast Tondile oli hästi tähelepandav sündmus. Ehk olemegi Audenteses pärast Tea lahkumist liiga tagasihoidlikud ja häbelikud.
Detailideni ma tema praegust tegevust kantslerina ja eurokomisjoni juhina jälginud ei ole, aga usun, et ta saab edukalt hakkama. Ma ei oska arvata, kui palju kantsleri amet teda kulutanud on, aga minu meelest poleks midagi hirmsat, kui ta selles ametis jätkaks. Ehkki mul pole õrna aimugi, kas ta tahab seda või mitte.

Jürgen Ligi
Rahandusminister