Eelmisel nädalal hakati valijatele saatma riigikogu valimiste valijakaarte, vaid 10 protsenti neist olid elektroonilised. Ülejäänutele saadetakse koju paberist lipik.
Enamik inimesi jättis e-valijakaardi tellimata
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
8. veebruar 2015, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-valijakaarti tellida ja sellega pabervalijakaardist loobuda on saanud juba mitu aastat, ometi oli seda viimati teinud kokku vaid 102 590 inimest.
Kas pidada seda piisavaks, arvestades, et näiteks viimastel kohalikel valimistel hääletas elektrooniliselt juba 133 808 inimest ning tuludeklaratsiooni esitab elektrooniliselt üle 95 protsendi maksumaksjatest?
«Meil on hea meel, et 100 000 piiri ületasime – praeguse seisuga on üle kümne protsendi Eesti valijatest tellinud e-valijakaardi,» ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
Valijakaart saadetakse valimiste eel igale valijale. Sellel on andmed hääletamise aja ja koha kohta ning see kinnitab, et isik on kantud valijate nimekirja.
«Saatmiskohustus tuleneb seadusest – järelikult on seadusandja otsustanud, et see informeerimine on tähtis. Usun, et paljud on selle info kojusaamise eest ka tänulikud,» märkis Pungas.
Samuti saadetakse kodudesse kokku 780 356 paberist valijakaarti, nende saatmine veel kestab. Paberist valijakaartide kohaletoimetamise eest maksis siseministeerium Eesti Postile 118 553,50 eurot ehk umbes 15 senti iga kaardi postikasti viimise eest.