Vaba liikumine riikide vahel on tegemas karuteenet Eesti jäätmemajandusele, sest vabalt saavad liikuda ka jäätmed, mille Eestisse toomine on kujunemas üha suuremaks probleemiks.
Riikide vahel vabalt liikuvad jäätmed on üha suuremaks probleemiks kujunemas
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
9. veebruar 2015, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Mati Raidma tõi välja, et jäätmevaldkond näitab täna märke rahvusvahelistumisest. «Täna on juba ilminguid, kus jäätmed hakkavad Eestisse sisse tulema, rääkimata enda lohakatest inimestest. Seda eriti ohtlike jäätmete ja akude ja muu puhul. Need trendid on tekkimas ja täna on õige ja võib-olla ka viimane aeg sellega tegeleda, et see ei muutuks meile tõsiseks peavaluks,» rääkis minister.
Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov lisas, et see trend on tekkinud pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga, mil piirikontrolli enam pole. «Püüame teha kõik selleks, et Eesti ei muutuks Euroopa prügimäeks,» sõnas ta. Selleks peaks jäätmete vedu Volkovi sõnul olema paremini reguleeritud.
Keskkonnainspektsiooni juhi sõnul tuuakse jäätmeid siia utiliseerimiseks. Volkov tõi näitena Ida-Virumaal tegutseva ettevõtte Seliger OÜ, mis tõi Eestisse sisse vanu busse ning mille osas on menetlus juba lõpetatud.
«Püüame teha kõik selleks, et Eesti ei muutuks Euroopa prügimäeks,» sõnas Volkov.
Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu tõi välja, et kui kunagi olid jäätmed paha ja kole asi, siis tegelikult on see väga suur majandussektor ja tuluallikas. «Selles osas tuleb väga tõsiselt vaadata kogu jäätmemajanduse ja –poliitika peale,» märkis ta.
«See on äri, kahtlemata. Äri on see, mis paneb selle liikuma,» nõustus Volkov. Ta tõi lisaks näite, kuidas on näiteks viidud akusid Soomest Lätti ja Eesti jääb sinna vahele transiitmaana.
Hulgaliselt on tema sõnul toodud ka tühja taarat. Volkovi sõnul on igati normaalne, kui tuuakse tagasi Eesti pandimärgitusega taarat. «Aga kui see (taara-toim.) tuuakse näiteks Lätist sisse ja pant on maksmata, siis on see probleem.»
Avarsalu sõnul on probleem ka selles, et meie regioonis müüakse ühesuguse tähistusega pakendeid, aga tagatisraha makstakse ainult selle peale, mis Eestis kaupluses on välja müüdud.
Kauges tulevikus võidakse nende sõnul kogu regioonis muuta tagastusraha samaks. See aga eeldab kokkuleppeid riikide ja vastavate organisatsioonidega.