Parlamendivälised erakonnad populismisüüdistustega ei nõustu

Meribel Sinikalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabaerakonna hüüdlause kutsub aru pähe võtma.
Vabaerakonna hüüdlause kutsub aru pähe võtma. Foto: Sander Ilvest

Mõttekoda Praxis algatas vabakondliku ettevõtmisena populismi edetabeli koostamise, et välja selgitada, kui populistlikud on riigikogu valimistel osalevate erakondade seekordsed valimislubadused. Edetabelis peamiselt esindatud parlamendivälised erakonnad pole populismisüüdistustega nõus.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ütles Postimehele, et edetabeli näol on tegemist ülekohtuse sildistamisega ning selle asemel, et tõsiselt uurida, missugusel alusel erakond oma lubadusi kavatseb täita, nimetatakse nende tegevust populistlikuks. «See pole populism, see on seismine Eesti inimeste heaolu eest,» sõnas Helme. 

Tema hinnangul pole aus, et valimislubadustesse pole süvenetud ja pole uuritud lubaduste katteid. EKRE lubadus, et elektriturg korraldatakse ümber nii, et Eestis oleks Euroopa odavaim elekter, ei kuulu Helme sõnul populismi valdkonda. «Kui meie käest ei küsita, kuidas me selle ümber teeksime ja missuguseid administratiivseid ja finantsilisi vahendeid me selleks kasutame ja lüüakse lihtsalt otsa ette populismi silt, siis see ei ole objektiivne,» ütles Helme, kelle arvates olnuks paslik ikkagi EKRE liikmetega ühendust võtta.

Erakonna esimehe sõnul tuleks küsida hoopis Reformierakonnalt, kust nad võtavad oma miljard eurot, millega oma lubadusi katta. «Samuti tuleks küsida ka IRLilt, mida nende maksureform endast kujutab, sest see ei kujuta mitte midagi,» ütles Helme. Ta lisas lõpetuseks, et valimiste-eelsed edetabelid ja inimeste järjekorda panemine on valija mõjutamine ning ebaobjektiivne lähenemine asjadele.

Populismi edetabelis kolme lubadusega esindatud erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane lükkas igasugused populismisüüdistused tagasi. Valimisplatvormis sisalduvad lubadused nagu kodanikupalk ja normaaltööaja vähendamine on tema sõnul maailmas juba käibel olevad praktikad.

«Praxise populistlikke «haritlasi» tervitavad Nobeli majanduspreemia laureaadid ja kodanikupalga eestkõnelejad Herbert A. Simon, Friedrich Hayek, James Meade, Robert Solow ja Milton Friedman. Lisaks ka Martin Luther King, Jr, tuhanded majandusteadlased üle maailma ja kogu USA Alaska osariik, kus kodanikupalk ammu rakendatud on,» ütles Laane, kelle arvates on kummaline, et selline praktika populistlikuks on tunnistatud. Normaaltööaja lühendamise idee tuleb aga tunnustatud meditsiiniajakirjas kajastatud uuringust. «Need pole väljamõeldud asjad,» kinnitas erakonna esimees. 

«Oleme neid asju selgitanud mitme valimiskampaania käigus. Kui me kõik allikad, mis lubadusi katavad, programmi sisse kirjutaksime, siis muutuks selle praegune 17 lehekülje pikkune maht sajaleheküljeliseks,» sõnas Laane, kelle sõnul ei jaksaks siis keegi programmi lihtsalt läbi lugeda.

Erakonna esimees lisas, et Praxise pikaajaline praktika näitab, et Roheliste parteid pole üldse olemas, sest neid ei mainita analüüsides. Kui nüüd negatiivset varjundit on vaja leida, siis on rohelised olemas, leidis Laane, kelle arvates võis mõttekoda erakonna kajastamisel kindla seisukoha võtta.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel tituleeris populistliku edetabeli täiesti jamaks. «Vabaerakonna osas ei saa ma nende hinnangutega kuidagi nõustuda. Kui populismiks peetakse seda, et me rõhutame kaasamist, riigiusu taastamist ja vajadust muuta üdini ebaõiglast erakondade rahastamise süsteemi, siis ei saada ilmselt aru, mis Eestis toimub. Kasvõi sellest, et Eestis rahastatakse riigierakondi riigieelarvest mitmekordselt heldemalt kui järgmistes meiega võrreldavates Euroopa Liidu riikides.»

Tema sõnul on populismi edetabelis esindatud tsitaadid võetud mahlakamalt sõnastatud valimiseelsest manifestist, mitte valimisprogrammist. «Kui esikoha pälvinud lõiku lahti mõtestada, siis «me ei vaja diktaati» on osutus üleolevale suhtumisele, et ainult meie teame, kuidas asju korraldada (Jürgen Ligi ja Reformierakond). «Me vajame riiki, mida me kõik juhime» on osutus aktiivsele kodanikule ja võõrandumise vähendamisele,» selgitas Herkel, kelle sõnul väljendit «Riik rahvale tagasi» on kasutatud nii enne Vabaerakonda, aga ka pärast neid (näiteks Ott Pärna ja Mart Laar oma riigireformi kavades).

Populistlike valimislubaduste edetabelit saab vaadata siit. Muuhulgas kirjeldatakse edetabeli koostamise eesmärki ning kasutatud meetodit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles