Erakonnad tunnistavad soolise ebavõrdsuse probleemi olemasolu

.

FOTO: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Valimistel kandideerivate erakondade esindajad on ühel meelel, et soolise ebavõrdsuse küsimus on täna Eestis terav, ning kinnitavad, et suurem võrdsus tuleb tagada.

Soolise võrdõiguslikkuse kantselei ja naisteühenduste ümarlaud tutvustasid täna analüüsi, mis keskendus märtsis toimuvatel riigikogu valimistel kandideerivate erakondade valimisnimekirjadele ja platvormidele. Analüüsist selgus, et sooline ebavõrdsus ei ole kuhugi kadunud.

Viie erakonna osalusel toimunud aruteluringis tunnistasid kõigi parteide esindajad, et soolise võrdõiguslikkuse puudumine nii mõneski küsimuses on tänases Eestis probleem. «Pigem on küsimus selles, kuidas erakonna programmides ja selle läbi tulevas poliitikas asja paremaks teha. Pean silmas seda, kuidas Eesti ühiskond selles küsimuses võrdsemaks muutuks,» ei eitanud probleemi olemasolu IRLi peasekretär Tiit Riisalo.

«Sooline ebavõrdsus on probleem. Ma arvan, et mitte ükski erakond ei saa väita, et see ei ole probleem,» sekundeeris talle Vabaerakonna nimekirjas kandideeriv Monika Haukanõmm. Tema sõnul läbib teema erinevaid valdkondi, nagu näiteks tervishoid, sotsiaalkaitse, majandus. «Peame alustama hariduspoliitikast, et me ei taastoodaks stereotüüpset mõtlemist,» märkis ta.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda debatis esindanud Marianne Mikko tundis rõõmu selle üle, et erakond paistab soolise võrdõiguslikkuse osas positiivselt silma. Samas aga nentis ta, et see on tulnud raske tööga ning suure veenmisjõuga. «Eestis elab 54 protsenti naisi, 46 protsenti mehi. Ma ei saa aru, miks rohkem kui poolt elanikkonnast esindab 80 meest riigikogus,» sõnas Mikko.

Karin Tammemägi (Keskerakond) väitis, et Keskerakonnas on ammu kasutusel nn tõmbluku meetod. «Erakonna sees ma probleemi ei näe, aga Eestis üldiselt on väga suured probleemid ja nendega tuleb tegeleda juba täna,» ütles Tammemägi. Näiteks pakkus ta välja, et naiste õigusi kaitsvate organisatsioonide rahastamine ei peaks olema projektipõhine, sest see ei ole jätkusuutlik.

Ena Soodla Reformierakonnast märkis, et võrdset kohtlemist puudutavad probleemid on väga tõsised. Olulise murekohana tõi ta välja selle, et praegu rändab naisi Eestist välja 10 protsenti enam kui mehi. «Igasugune sallivuse edendamine on meie jaoks oluline ja igasugust diskrimineerimist tuleb vähendada,» ütles Soodla, lisades, et Eesti on sel teel alles alguses ning minna on veel pikk tee.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua esindaja Tiiu Soans andis erakondade esindajatele kaasa nimekirja, mille ümarlaud koostas selleks, et poliitilisel tasandil ebavõrduse vastu midagi ette võetaks.

«Loodan, et kõik kandideerivad erakonnad mõistavad, kui tõsiseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi sooline ebavõrdsus Eestile põhjustab,» ütles ta nimekirja üle andes. Esmalt, rõhutas Soans, tuleb täita soolise võrdõiguslikkuse seadust. Samuti pani ümarlaud ette, et tuleb muuta hoiakuid läbi haridussüsteemi, tagada naiste majanduslik sõltumatus ja vähendada palgalõhet. Ühtlasi peaksid valitsusse püüdlevad erakonnad vähendama naistevastast vägivalda ning tõstma naiste osakaalu otsustustasandil, seisis soovitustes.

Loe ka neid

Tagasi üles