Haridusministeeriumi hinnangul vajavad koolid praegusest enam eri- ja sotsiaalpedagooge.
Koolid vajavad senisest enam sotsiaalpedagooge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnas, et hariduslike erivajadustega laste osakaal on õpilaste koguarvu vähenedes jäänud enam-vähem samaks. «Küll aga on suurenenud vajadus sotsiaalpedagoogide järele, osaliselt ka viimaste aastate majandusliku olukorra valguses,» tõdes ta.
Samuti on koolides vaja senisest rohkem logopeedide asemel eripedagooge. «Logopeed on siiski kitsa ala spetsialist, kuid eripedagoog oskab last ja tema olukorda hinnata laiemalt,» selgitas Ladva.
Nimelt käib järjest enam hariduslike erivajadustega lapsi tavakoolis, mille õpetajad ei ole erivajadustega laste õpetamiseks niivõrd hästi ette valmistatud kui eripedagoogid. Eripedagoogid saavad oma kolleege päris palju abistada ning seetõttu ongi neid senisest rohkem tarvis ka tavakoolides.
Kui paljud lapsed kasutavad koolides erinevaid tugiteenuseid – logopeedi, eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi, individuaalset õppekava jne –, selle kohta andmeid ei koguta, sest see on isiklikku laadi informatsioon ja otsuse, kas laps üht või teist teenust vajab, langetavad lapsevanemad ja kool.
Haridusministeeriumi andmetel töötas eelmisel õppeaastal Eesti üldhariduskoolides 328 logopeedi, 197 koolipsühholoogi ning 100 eripedagoogi. Selles numbris ei kajastu need töötajad, kes ei ole kooli palgal. Näiteks võib tugispetsialist töötada kohaliku omavalitsuse juures tegutsevas tugikeskuses. Koolides töötavate sotsiaalpedagoogide arvu ministeerium ei tea.