938 pedagoogi eesti keele oskus ei vastanud nõuetele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Paranema peaks ka paljude inimeste eesti keele oskus.

FOTO: arhiiv

Keeleinspektsioon kontrollis mullu 1131 vene õppekeelega kooli või lasteaia pedagoogi eesti keele oskust, kusjuures 938 pedagoogi puhul ei vastanud oskused nõuetele.

Ehkki 938 tundub suure hulgana, siis keeleinspektsiooni nõunik Hele Pärn ütles, et tegelikult läheb olukord aasta-aastalt paremaks, kuid suurem probleem on endiselt veel lasteaedade pedagoogide keeleoskusega.

Esimest korda kontrolliti 332 üldhariduskooli ja lasteaia pedagoogi eesti keele oskust (Tallinnas ja Harjumaal 119, Ida-Virumaal 197, Valgas seitse ja Haapsalus üks). Seejuures tuvastati 143 keeleseaduse rikkumise juhtumit – neist 82 Tallinnas ja Harjumaal, 54 Ida-Virumaal ja seitse Valgas.

Järelkontrollis kontrolliti 799 haridustöötaja ettekirjutuse täitmist ning tuvastati, et ettekirjutuse oli täitnud 236 töötajat (29,5 protsenti).

Lisaks tegeliku eesti keele oskuse vastavuse hindamisele koguti Tallinna ja Harjumaa, Valgamaa ja Tartu ning Narva haridusasutustest andmeid pedagoogide eesti keele oskust tõendavate dokumentide kohta. Kokku saadi andmed 2484 pedagoogi kohta, sealhulgas tuvastati 673 pedagoogi, kellel puudus keeleoskust tõendav dokument.

Ettekirjutuse korduva täitmata jätmise eest tehti 271 pedagoogile koos ettekirjutusega sunniraha hoiatus. Järelkontrollis rakendati sunniraha 95 pedagoogi suhtes, kes ei olnud ettekirjutust täitnud ning kelle eesti keele oskus ei olnud paranenud.

Väärteomenetlust alustati 15 pedagoogi suhtes, kusjuures kuuele pedagoogile määrati hoiatustrahv ja üheksale rahatrahv kiirmenetluse korras kogusummas 854 eurot.

Lisaks kontrollis keeleinspektsioon esmakordselt vene õppekeelega koolides eraldi eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajate eesti keele oskuseid. Kontrolliti perioodil 1. september 2013 kuni 2014. aasta lõpuni Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa, Pärnu ja Valga vene õppekeelega koolides. Koolijuhtidel paluti esitada andmed eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajate eesti keele oskust tõendavate dokumentide kohta, mille alusel selgitati välja õpetajad, kellel puudus nõutavale tasemele vastav tasemetunnistus või kes olid esitanud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistuse või kelle keeleoskuse suhtes koolijuhil oli kahtlusi tekkinud, ning hinnati nende tegeliku eesti keele oskuse vastavust nõutavale tasemele. Eesti keeles tasemehariduse saanud õpetajate eesti keele oskust kontrolliti vaid juhul, kui tööandja oli selleks soovi avaldanud.

Ühtekokku kontrolliti 810 õpetaja keeleoskust ning selgitati välja, et nende hulgast 57 õpetaja (7 protsendi) eesti keele oskus ei vasta nõutavale tasemele.

Tegeliku keeleoskuse kontrolli käigus kontrolliti õpetajate üldkeeleoskust. Mõne õpetaja puhul, kellel oli keelenõue formaalselt täidetud, tekkis keeleametnikul kahtlus tema suutlikkuses oma ainet eesti keeles õpetada. Samas oli ka neid õpetajaid, kellel nõutav keeleoskustunnistus puudus, kuid kes keeleametniku arvates saavad aine õpetamisega eesti keeles hakkama.

 Tallinnast leiti kolm ebapiisava eesti keele oskusega eesti keeles õpetavat õpetajat.

Narva koolides on selliseid õpetajaid 28. Kohtla-Järve koolides on üheksa, Sillamäel kümme ja Tartus kaks ebapiisava eesti keele oskusega eesti keeles õpetavat õpetajat.

Valga Vene gümnaasiumist leidis inspektsioon viis õpetajat, kelle keeleoskus ei vasta C1-tasemele.

Mujal Eestis tegutsevates vene õppekeelega gümnaasiumides (Pärnu, Kallaste, Räpina, Mustvee) vastas kõigi õpetajate eesti keele oskus kehtestatud tasemele.

Tagasi üles