Sõna ja pildi vaheline dihhotoomia jääb igaveseks filosoofiliseks mõistatuseks. Just nagu irooniline küsimus, kas enne oli kana või muna. Võibolla hoopis vastupidi? Kärt Hammer (snd 1988) on selle lahendanud maalinäitusega «Eimiski», mille kirgastes toonides piltide tuumaks on vahetu verbaalse ja visuaalse kogemuse suhe nii kunstis kui ka ühiskonnas tervikuna.
Tellijale
Kas eimiski kunstis kõnetab?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusele, kus valitseb kõikvõimas «eimiski», leiaks võibolla vastuse nüüd juba manalateele läinud Eesti juhtiv sürrealist, kunstiteadlane ja tõlkija Ilmar Laaban. Tema teose «Sõnade sülemid, sülemite süsteemid» koostaja Jaan Malin on tõdenud, et paljud Laabani tõlked prantsuse, hispaania, saksa või itaalia keelest on jäänud käsikirja, jõudmata vaataja, kuulaja ja lugejani: põhjuseks see, et paljud loojanatuurid naudivad südame kutsel tehtava puhul rohkem loomisprotsessi ennast ega hooli selle tulemuse ea pikendamisest.