Eestis on kaks korda suurem oht liikluses surma saada kui Rootsis

Liiklusõnnetus Ares Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel.

FOTO: Ants Liigus

Ehkki Eestis on viimaste aastate jooksul hukkunutega liiklusõnnetused veidi vähenenud, on tulemus, mida nii politsei- ja piirivalveamet kui maanteeeamet saavutada tahavad, endiselt kaugel.

Möödunud aastal juhtus Eestis inimkannatanuga 1431 liiklusõnnetust, milles sai kokku vigastada 1742 ja hukkus 78 inimest. Hukkunutega liiklusõnnetused jagunesid üsna võrdselt jalakäijaõnnetuste, kokkupõrgete ja ühe sõiduki osalusel juhtunud õnnetuste vahel. 1431st vigastatuga liiklusõnnetusest juhtus 182 joobes juhi osalusel.

Maanteeameti liiklusohutusosakonna juhataja Erik Ernits tõi täna mulluse liiklusaasta ülevaadet tutvustades välja, et ehkki seitsme-kaheksa aasta jooksul on hukkunute arv üle kahe korra vähenenud, pole olulist positiivset muutust viimasel ajal siiski toimunud.

Ernitsa kinnitusel on amet võtnud eesmärgiks jõuda tänavuse aasta lõpuks tasemele, kus kolme aasta keskmisena ei ole liikluses hukkunuid üle 75. «Oleme sellele eesmärgile lähedal, aga aasta lõpuks on selle eesmärgi täitmine väga keeruline,» nentis Ernits. Veelgi keerulisem on tema sõnul seis vigastatute arvu vähendamisega.

Vigastatud ning hukkunud Eestis maakondade lõikes 2014. aastal. (h= hukkunute arv, v= vigastatute arv). Joonis: Maanteeameti mulluse liiklusaasta ülevaade.

FOTO: Liiklusaasta 2014 / maanteeamet

Möödunud aastal registreeriti kokku 369 jalakäijaõnnetust, millest 26 lõppes inimese surmaga. Pea iga kümnes õnnetusse sattunud sõidukijuht oli jalgrattur. 191 jalgratturi osalusega õnnetuses hukkus kaks ja sai vigastada 183 inimest.

Riigi põhimaanteedel registreeriti aasta jooksul 178 inimkannatanuga õnnetust, milles hukkus 21 inimest. Tugi- ja kõrvalmaanteedel toimunud 375 õnnetuses hukkus 38 inimest. Ülejäänud liiklusõnnetused toimusid kohaliku omavalitsuse või erateedel.

Kõige enam juhtus õnnetusi Harjumaal ja Tallinnas. Ernitsa sõnul on see loogiline, sest kus on ka rohkem inimesi, juhtub rohkem õnnetusi.

Põhjalale jääme alla

Ülevaatest nähtub ka see, et miljoni inimese kohta hukkus möödunud aastal Eestis 59 inimest. Seda on oluliselt vähem kui kahes teises Balti riigis – Leedus vastavalt 91 ja Lätis 106 hukkunut.

Küll aga on meil veel pikk maa minna, et üritada püüda Põhjamaid. Nimelt on Rootsis miljoni inimese kohta hukkunuid 27, Norras 29, Taanis 32 ja Soomes 39. See tähendab, et oht liikluses elu kaotada on Eestis ligi kaks korda suurem kui Rootsis, Norras või Taanis.

Möödunud aasta kohta koostatud ülevaate kohaselt on juba aastaid Eesti probleemiks eeskätt hukkunud jalakäijate suur arv. Kui Eestis ja Lätis hukkus aastatel 2011–2013 miljoni elaniku kohta keskmiselt vastavalt 20 ja 30 jalakäijat, siis Soomes oli see näitaja kuus, Taanis ja Rootsis viis ning Norras vaid kolm.

2014. aasta andmed teistest riikidest ei ole veel kättesaadavad, kuid Eesti tulemus – 20 hukkunud jalakäijat miljoni elaniku kohta – ei näita mingit muutust. Kõige rohkem saab Eestis inimesi surma sõiduautos sõites, siiski ei ole need näitajad meil ja Põhjamaades sedavõrd erinevad kui jalakäijate puhul.

Aastatel 2011–2013 hukkus meil sõiduautot juhtides või selles reisijana sõites 35 inimest miljoni elaniku kohta. Lätis oli see arv 36, Soomes 29 ja Rootsis, Norras ning Taanis 15–18 ehk poole vähem kui Eestis. 

Tagasi üles