Riskikäitumine liikluses: tagaistmel ei kinnitata turvavööd ja kiiruspiirangutest ei hoolita

Ehkki täiskasvanud ei pea autos turvavöö kinnitamist täiesti vajalikuks, peetakse lapse turvavarustuse kasutamist väga oluliseks.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kui alates eelmise kümnendi lõpust on üha enam inimesi tagaistmel turvavöö kinnitamist vajalikuks pidanud, siis mullu langes nende inimeste osakaal taas aastatetagusele tasemele.

Maanteeameti ja politsei- ja piirivalveameti koostöös valminud liiklusaasta 2014 kokkuvõttes rõhutatakse turvavöö nõuetekohase kasutamise olulisust liiklusohutuse kohapealt.

Sõiduauto esiistmel ja laste sõidutamisel saavutati turvavöö ja lapse turvavarustuse kasutamine umbes 95 protsendil juhtudest juba neli-viis aastat tagasi ning see on võrreldav suure liiklusohutuse tasemega riikidega.

Turvavööd ei kasutata teadlikult

Ent kui tagaistmel turvavööga kinnitatud täiskasvanud sõitjate osakaal ületas 2011. kuni 2013. aastal 80 protsendi piiri, siis mullu toimus tagasiminek ning see arv langes taas 2009. aasta tasemele. Uuringu järgi kinnitas möödunud aastal tagaistmel turvavöö umbes kaks kolmandikku ehk vaid 65 protsenti täiskasvanutest.

Liikluskäitumise uuringutele tuginedes kinnitavad turvavöö keskmisest harvem tagaistmel mehed ja sõitjad vanuserühmas 15–24 eluaastat, aga ka muust rahvusest inimesed ning suuremate linnade elanikud.

Tagaistmel turvavöö mittekinnitamise põhjustena nimetati kõige enam harjumuse puudumist ja unustamist (30%), lühikese vahemaa läbimist (40%) ning ebamugavust (38%). Need vastused väljendavad turvavöö teadlikku kinnitamata jätmist.

Kiiruspiirangutest ei peeta kinni

Küsitlus- ja vaatlusuuringute tulemuste järgi sõitis mullu vaid 24 protsenti autojuhtidest asulas lubatud suurima sõidukiiruse piires ning trend piirkiirusest kinnipidamise osas ei ole viimastel aastatel paranenud.

Reaalsed sõidukiirused linnades, mõõdetud 2012. ja 2013. aastal liikluskäitumise vaatlusuuringu käigus liiklusvooga kaasa sõites, küündivad lubatud suurima sõidukiiruse 50 km/h korral kiiruseni 60 kuni 70 km/h.

Kokkuvõtte kohaselt on piirkiiruse ületamine levinud ka asulavälistel teedel, sest seda ei peeta oluliseks rikkumiseks. 2014. aasta küsitlusuuringu andmetel ületab 45 protsenti juhtidest lubatud suurimat kiirust põhiteedel üle 5 km/h, neist 9 protsentiüle 10 km/h.

Kiirusepiirangu ületamise peamine põhjus on arvamus, et kiiruse ületamine kuni 10 km/h on üldiselt aktsepteeritav. Nii vastas 67 protsenti juhtidest. Võrdluseks, 2009. aastal arvas 81 protsenti  juhtidest, et kiirusepiirangu ületamine 10 km/h on aktsepteeritav.

Helkur jätkuvalt populaarne

Riskikäitumise kohapeal saab vaadata ka helkuri kasutamist. Lastel on helkuri kandmine aastate lõikes olnud stabiilselt suur, ulatudes küsitlusuuringute andmetel 90 protsendini. Kuid ka täiskasvanute seas on helkurit reeglina ja sageli kandvate inimeste arv oluliselt suurenenud, tõustes 2013. aasta lõpuks 79 protsendini. Ühtlasi on 13 protsendi võrra vähenenud nende inimeste arv, kes väidavad, et nad ei kanna helkurit kunagi.

Helkurit tajutakse jätkuvalt ka väga vajalikuna – ise helkuri kandmist peab väga vajalikuks 77 protsenti vastajatest ja lastel näeb helkuri vajalikkust 97 protsenti elanikest.

Kokkuvõttes tuuakse välja, et enim ohustatud ja seetõttu esmaseks sihtrühmaks on liikluskeskkonna ohtlikkuse tõttu asulavälisel teel pimedal ajal liiklevad jalakäijad ja jalgratturid.

Tagasi üles
Back